Kuriteoennetaja: olen viimasel ajal lennukites väänanud maha mitu pätti, kes on ilmselt ostnud pileti selleks, et tulla sinna varastama

 (33)
LENNUJAAM
Rahvas lennujaamasFoto: Karin Kaljuläte

Mingi hetkeni käitusin lennureisidel täiesti lõdvestunult, tundes end nagu mingis turvalises alas. Hetkeni, mil minult ühes lennujaamas telefon ära varastati. Sealtmaalt enam valvsust päris täielikult ei kaota. Viimasel ajal olen lennureisidel kaks pätti maha väänanud, seega tundus, et peaks sel teemal sõna võtma.

Peame ise olema tähelepanelikud ja vähem haavatavad, ka lennujaamades ja lennukites. Ei maksa loota näilisele turvatundele, mida see miljöö tekitab.

Mõlemal juhul oli kannatanuks keegi kolmas, aga vabalt oleksin selles rollis võinud olla ka mina, eriti kui mõtlen, kuidas olen seni käitunud.

Lennukisse jõudes vaatame, kuidas saaks oma koti või kohvri üles riiulisse panna, teinekord ka jalgade alla, aga kui asjad on paigas, siis valdab meid kergendustunne. Seame end sisse, võib-olla teeme veel midagi arvutis või telefonis, võib-olla haarame raamatu ja asume lugema.

Mõned tegelased aga on juba ootesaalis või järjekorras pannud silma peale, et kelle kotis võib midagi väärtuslikku olla, näiteks rahakott. Tavaliselt ei tegutse nad üksi, vaid ikka mitmekesi, nagu taskuvargadki.

See sagimine, kui inimesed otsivad oma kohti ja panevad asju ära, on pättide kuldaeg. Oma istme kohale lae alla me ju pärast mahaistumist enam ei vaata, veel vähem tahapoole.

Kõrvalseisjad ei saa arugi, et sobratakse võõras kotis

Seotud lood:

Huvipakkuv kott võetakse ülemisest riiulist ära ja paar istmerida tagapool toimub täiesti avalikult kiire sobramine. Raha ja muud pisikesed väärtuslikud asjad võetakse ära ja kott pannakse kiiresti tagasi.

Kõrvalseisjad ei saa arugi, et sobratakse võõras kotis. Võib tunduda, et inimene on midagi kaotanud ja otsib seda taga – ikka juhtub. Ka lennuki personalil on käed-jalad tööd täis. Selle sagimise keskel ei saagi mingit absoluutset kindlustunnet olla.

Mida me siis teha saame? Esiteks tuleks hoolikalt mõelda, milliste kottide ja kohvritega me reisime ning millised on nende taskud ja lukud. Kõige kergem saak on väike kott, mille sees on väiksed asjad. Tuleks ka mõelda, kuhu me paneme oma rahakoti ja dokumendid.

Teiseks tuleb valida õige kindlustus. Paljud reisikindlustused katavad ainult registreeritud pagasi varguse või avaliku varguse ehk siis säärase, mida oled oma silmaga pealt näinud. Kõnealune ei kuulu kummagi hulka.

Kolmandaks, ja see on muidugi kõige raskem, tuleks olla tähelepanelikum ja osavõtlikum. Mitte ainult enda ja enda asjade suhtes, vaid ka teiste. Kui ikka miski tundub kahtlane, siis alati on võimalus juhtida sellele kaasreisijate tähelepanu. Igaüks ei peagi füüsiliselt sekkuma.

Skeem peab olema päris tulus, kuna selle teostamiseks ostetakse lennupileteid

Ei maksa häbeneda, et tekitad asjata tüli. Pigem tundku süütu inimene korraks ebamugavust, kui et pätt minema pääseb.

Erinevalt tavalisest taskuvargast pole neil pikanäpumeestel võimalik kohe pärast tegu sündmuskohalt lahkuda. Samas ei maksa eeldada, et kui keegi pärast maandumist millegi puudumist märkab, siis hoitakse tema hädakisa tõttu tervet lennukitäit reisijaid kinni.

Minu poolt kinni peetud vargad viidi mõlemad politsei poolt minema, üks enne lennuki õhkutõusu ja teine sihtpunktis. Loodetavasti need inimesed mõnda aega lennureisijate nimekirjades ei figureeri, kuid kellelgi polnud põhjust pidada kinni nende ilmselgeid sõpru.

Kui võtame arvesse, et nad ostavad selle skeemi teostamiseks lennupileteid, siis peab eeldatav tulu olema märkimisväärne. Ja kus on tulu, seal on teisigi selliseid tegelasi.