Kunstiakadeemia võib Kalamajja kolida
Mõlemal variandil on oma head ja vead, lisas Keskküla. Alternatiivne krunt pole tema sõnul kaitsealune, mistõttu ei kehti seal ehitusele nii karmid reeglid, ka asub see soodsas ümbruskonnas. Samas ei ole see kindlasti nii atraktiivne ja konkurentsivõimeline, kui oleks Patarei ala.
Keskküla kohtus neljapäeval ka kultuuriminister Urmas Paetiga, et rääkida Patarei vangla alast. “Kahjuks ei olnud tal rohkem informatsiooni Patarei alale kavandatavate edasiste plaanide kohta,” sõnas Keskküla.
Paet ütles BNS-ile, et Patarei võiks olla kunstiakadeemia esimene eelistus, kuna see oleks kasulik kolmest aspektist. Esiteks lahendaks see kunstiakadeemia ruumipuuduse probleemi, teiseks saaks ajalooline vanglahoone mõistliku ja huvitava sisu ning kolmandaks oleks see kasulik Tallinnale, kuna muudaks avatuks ühe osa mereäärsest piirkonnast, selgitas minister.
Keskküla sõnul on nad saanud ehitusfirmalt Merko kalkulatsiooni, mille kohaselt maksaks vanglaala renoveerimine 180 miljonit.
Rahandusministeerium on kinnitanud, et vanglaala kunstiakadeemia jaoks renoveerimine läheks maksma 300-400 miljonit krooni. Pidades seda liiga kalliks, on ministeerium ette valmistanud eelnõu, millega muudetakse valitsuse aastatagust otsust anda ala Riigi Kinnisvara AS-ile tingimusega muuta Patarei kunstiakadeemia jaoks sobivaks.
Keskküla sõnul taotleks kunstiakadeemia Patarei renoveerimiseks raha ka Euroopa Liidu fondidest, kuid seda ei saa teha ilma valitsuse toetuseta.
Kunstiakadeemia plaan nägi ette Patarei vangla piirkonnast kunsti- ja kultuurierialasid koondava ülikoolilinnaku rajamise. Edaspidi olnuks see üks kahest Tallinna Ülikooli keskusest. Patarei piirkonnas oleks avatud Tallinna Ülikooli filmi- ja meediakolledž, disainikeskus, galeriid ja muuseum.
