Miks nõustusite European Financial Stability Facility (EFSF) ajutise - ja hiljem Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) nime kandva alalise päästemehhanismi asutamisega, kuigi Euroopa Liidu leping ning ka selle täiendatud versiooni artikkel 125 keelab teiste liikmesriikide ja nende organite osas rahaliste kohustuste võtmise? Nimetatud kohustuste võtmise vastuolu kehtiva õiguskorraga kinnitab fakt, et koos otsustega luua alalised päästemehhanismid otsustati teha täiendus ELTL artiklisse 136, mis hakkab lubama selliste mehhanismide loomist. Kuna nimetatud muudatus ei ole tänaseni jõustunud, siis palume selgitada, miks Te olete seisukohal, et ESM ja EFSF leping ei ole vastuolus ELTL artikliga 125?

Jürgen Ligi vastus: Vastuolu korral kehtiva õiguskorraga oleks see vaidlus juba kohtus. Otsus tulenes meie õigustest ja vajadustest stabiliseerida ELi majandust. Riigikogu on Eesti EFSFi liikmelisuse 2011 sügisel kinnitanud (Eesti ei olnud EFSFi asutajaliige, kuivõrd selle loomisel 2010 ei olnud me veel euroalas) ja õiguskantsler pole seda vaidlustanud. Päästemehhanismi puudumine pole muud kui tegematajätmine Euroopa õiguses ja ESM saab minu hinnangul selle osaks mõne aastaga. Praegu luuakse ESM euroala riikide initsiatiivina, mis ei johtu Euroopa õigusest otsese kohustusena, aga ei ole ka keelatud.

Meie: ELTL artiklis 125 on 27 liikmesriiki kokku leppinud keelus tagada teineteise võlgu. ESM lepingu toetajad on seisukohal, et 17 EL liikmesriiki võivad rikkuda 27 liikmesriigi vahelist kokkulepet ja ikkagi tagada teineteise võlgu. Minister ei täpsustanud, kuidas ja millises kohtus oleks seda võimalik teha. On fakt, et ESM lepingu vastuolu EL lepingutega saab eelkõige kontrollida Euroopa Liidu Kohus ja sinna jõudmiseks läheb vaidlustel kaua (otse EL kohtusse isikud selles küsimuses minna poleks saanud.

Tänaseks on aga Iiri Riigikohus tõepoolest saatnud EL kohtule küsimuse, kas ESM leping on EL õigusega kooskõlas - niisiis vähemalt Iiri riigikohtunikud ei pea vastuolu puudumist nii imelihtsaks ja selgeks nagu rahandusminister. Iiri riigikohus soovib Euroopa liidu kohtult vastust ELTL artikli 136 osas selles, et kas tehtud täiendus ESM jaoks on kehtiv ega riku EL lepingut (kas artikli 136 muutmine toimub õiges menetluses); kas enne tehtud täienduse kehtimahakkamist võivad üldse ESM mehhanismiga riigid liituda; kas ESM lepingu sisu on vastavuses EL lepingu printsiipidega.

Viimaks - artikli 136 muutmiseks on vaja 27 liikmesriigi nõusolekut. Niisiis ei tohiks 17 riiki ESM-ga edasi liikuda enne, kui 27 riiki on muutnud EL aluslepingut - kas see juhtub ja millal see juhtub on rahandusministri kontrolli alt väljas. Arutades ESM lepingut enne artikli 136 muutmist riskib Riigikogu sõlmida lepingu, mis on vastuolus EL õigusega - ja suure tõenäosusega seeläbi ka meie põhiseadusega.

Palume selgitada, miks oli vaja moodustada EFSF eraõigusliku juriidilise isikuna Luksemburgis ja miks ei kasutatud selleks rahvusvahelise organisatsiooni vormi?

Jürgen Ligi vastus: Sest see oli akuutses kriisis ainus kiire ja käepärane lahendus. Kuid juba EFSFi loomisel nähti ette selle ajutisus ja hilisem asendamine.

Meie vastus: Ajutisus ei saa olla oluline hindamaks selle seaduslikkus või ebaseaduslikkust. Ka ajutine asi ei tohi olla ebaseaduslik! Meie julgeolekugarantiid on siis kehtivad kui me käime ühte jalga seaduskuuleka osaga Euroopa Liidust. Kui me hakkame lähtuma sellest, et eesmärk pühitseb abinõu, siis ei ole meil ka endil lootust mingitele garantiidele.

Kuidas välistate riski, et võimalike tõsiste finantsprobleemide puhul ei saa Eesti ESM-st mitte kunagi abi, sest meie finantsraskused ei kasva kunagi nii suureks, et see hakkaks ohustama ELi kui terviku finantsstabiilsust? Palun edastage viited, millistest allikatest on võimalik veenduda, et väikeriikide abivajaduse puhul ei arvestata nõuet, et neid tabanud kriis peaks ohustama kogu euroala.

Jürgen Ligi: Selle välistab ESMi leping, mis annab abivõimaluse kõigile ja väiksus pole takistus. Küll aga on takistus suurus, Saksamaa näiteks ei saa sellele abile reaalselt loota. Aga ebastabiilsuse allikaks on ka väike riik, pelgalt fakt, et veel üks riik on abivajadusega üllatanud, viib turud allapoole.

Meie vastus: ESM artiklid 3, 4 lg 4, 12 lg 1 näevad selgelt ette, et et abi antakse ainult siis kui see on hädavajalik kogu euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks. Niisiis on abi maksmiseks kaks, mitte üks kriteerium. Kui ministri vastus oleks õige, et abi antakse vastavalt iga riigi majanduslikule vajadusele, polnuks ju vaja lepingusse igale poole sisse kirjutada täiendavat kriteeriumi. Eesti suurune majandus ei ohusta eelduslikult kogu eurola finantsstabiilsust. Kui aga uskuda ministri vastust, on raha ESM-st võimalik jagada üsna kergekäeliselt.

Teie osalusel ja heakskiidul asutamisel olevale ESMile ja kõikidele tema töötajatele on antud erilised privileegid ja immuniteet s.h see, et organisatsiooni vahendid, otsuste menetlust ja langetamist kajastavad dokumendid on salajased ning otsuseid langetavad ametiisikud on puutumatud. Seega ei saa nimetatud isikuid isegi Euroopa kohtusse ega ühegi riigi või rahvusvahelisse kriminaalkohtusse kaevata. Palume selgitada, millised õiguslikud lahendused on mõeldud olukorraks, kui ESM juhtorganite liikmed või töötajad peaksid toime panema näiteks finantskelmuse ESM varade suhtes?

Jürgen Ligi: See on rahvusvaheline tava sarnaste organisatsioonide jaoks ja puudutab ainult tööalaseid otsuseid. Selle põhjal näiteks, et keegi abi sai või ei saanud, ei saa ESMis töötavaid ametnikke vastutusele võtta. Küll aga teame IMFi näitel, et vastutusele saab võtta muis asjus kasvõi tippe. See, et alati on midagi ühtemoodi tehtud ei tähenda automaatselt, et nii peab tegema ka tulevikus. Tava ei saa muuta seadust. Minister ei täpsusta ka millise seaduse alusel see vastutusele võtmine võiks toimuda.

Meie vastus: Ministri toodud näide on selgelt ebakohane - IMF näite puhul (väidetav seksuaalkuritegu) on väga raske väita, et tegemist oli süüteoga, mis toime pandi ametiülesannete täitmisel (või näeb rahandusminister seksuaalkuritegu ametialase süüteona sic!). Meie aga küsisime seda, mis saab siis, kui kelmus pannakse toime ESM-i enda vastu. Õige vastus on see, et sellisel juhul leping vastutusele võtmise välistab - välja arvatud juhul, kui ESM juhtorganid ise juhtumisi soovivad viga tunnistada ja puutumatusest loobuda. Niisiis puudub igasugune tagatis, et ESM-i vara tööülesannete käigus omastanud juhtivtöötajad selle eest ka tulevikus vastutusele võetaks.

Mõistame riigikohtu lahendi valguses, et ESM ei ole EL õigus, kuid on siiski EL õigusega seotud. ELTL artikli 296 lõike 2 järgi eksisteerib Euroopa Liidu õiguses nõue, mille kohaselt peab õigusaktis põhjendama, mis on langetatud valikute põhjuseks. ELTL teise lisaprotokolli artikli 5 kohaselt „[]iga seadusandliku akti eelnõu peab sisaldama üksikasjaliku seletuse, mis võimaldab hinnata subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist“. ESM lepingu eessõnast ei ole võimalik tuvastada põhjendust, miks ESM-le ja kõigile tema töötajatele peeti proportsionaalseks ja vajalikuks ette näha kõik eelloetletud immuniteedid. Sellega seoses palume teatada, millisel Eesti riiklikul kodulehel ja Euroopa institutsioonide ametlikul kodulehel on võimalik leida vastavad põhjendused ja selgitused?

Jürgen Ligi: Loe eelmist vastust. Ma ei loe küsimust nii oluliseks, et oleksin pidanud vaidlustama tavasid või peaksin sekkuma selgituste avalikku esitamisse.

Meie vastus: Teisisõnu leiab minister, et EL puhul tavaline põhjendamiskohustus ESM puhul ei kehti. Meie usume, et põhjendused peaksid olema siiski ESM lepingu dokumentides kirjas! Seda sealt ei leia ja Jürgen Ligi jättis saatmata ka vastavad viited, kus selline selgitus võiks asuda. Me ei rahuldu põhjendusega "nii on ESM-i toimimiseks vaja". Miks on vaja ESM-i toimimiseks luua võimalus ESM-i vara karistamatult varastada?

Riigikohtus väitsite, et ELAK komisjonis arutati põhjalikult „erandkorras ühehäälsuse põhimõttest loobumist ja ka 85% häälteenamuse nõude sisseviimist“, enne kui sellega nõustusite. Kuivõrd olete rõhutanud seda, et otsus on tehtud läbipaistvalt, oleme püüdnud leida internetist ELAKi koosoleku arutelu käiku jälgida võimaldavat infot, kuid see ei ole õnnestunud. Sellega seoses palume teatada, kus Eesti riiklikul kodulehel ja Euroopa institutsioonide ametlikul kodulehel on võimalik leida põhjendused selle kohta, millised argumendid olid kaalumisel just sellise hääletusmehhanismi kasuks otsustamisel? Samuti palume teatada, miks ei olnud võimalik kasutada ELL artiklis 16 lõikes 4 väljatöötatud häälteenamusel hääletamise võimalust, mida seni 27 liikmesriiki on pidanud piisavalt paindlikuks ja samas väikeriikide huve arvestavaks ning mis samuti välistab üksikute liikmesriikide võimaluse olulisi otsuseid blokeerida? Millised olid ülekaalukad avalikust huvist tulenevad kaalutlused, mis sundisid häälteenamusel lähtuma üksnes kapitalist ja hoiduma täiendavast liikmete häälteenamuse nõudest ja seeläbi vähendama võrreldes EL õigusega Eesti hääle kaalukust häälteenamusega otsustamisel?

Jürgen Ligi: Nagu ka riigikohtus selgitasin, on ESM tema liikmete huvides loodud koostöö vorm ja väikeriigid sõltuvad koostööst ning rahvusvahelisest keskkonnast kõige rohkem. Finantskriisi mõjud Baltikumis on otsene kinnitus sellele. Sellest tulenevalt oleme ülimalt huvitatud, et ESM töötaks ja et pisiosaluse tühi jonn ei blokeeriks akuutselt olulisi otsuseid, ei paneks seisma kogu suurt rahapanust. Eesti pole see jonnija olnud, valimispalavikus on see oht olnud aga reaalne mõnel teisel juhul. Mõelgem ennast reeglina ikka enamuse poolel asuvaks ja riigiks, kes vastuhaku korral leiab liitlasi. Mina olen need leidnud näiteks ESMi osaluse vähendamiseks Eesti jaoks. Valdav hulk ESMi otsuseid on konsensuslikud ja see on alati ka Euroopa koostöö eesmärk. Kui küsimusest õieti aru saan, siis pean juhtima tähelepanu, et rahalise panuse korral on häälte arv sellest reeglina sõltuv.

Meie vastus: Riigikohtunike eriarvamustest selgub, et selle koostöö vajalikkuse osas ei ole kohtule esitatud ühtegi mõju- ega riskianalüüsi. Niisiis peame selles osas pimesi uskuma ministri kinnitusi. Kurb on see, et minister ei selgita, miks ei sobinud otsustamiseks ELL artiklis 16 lõikes 4 toodud otsustusmehhanism, kus lisaks suurusele on vaja saavutada ka liikmeline enamus - liikmete enamuse korral ei saa samuti üks riik otsuseid blokeerida, aga see tagab, et kriitiline hulk väikeriike peavad otsust samuti põhjendatuks. Tõsi on pigem see, et ESM kujutab endast olulist kõrvalekallet EL senistest demokraatlikest tagatistest ja kaasamise ja konsensuse asemel on määrav ainult raha suurus - meie hinnangul ei ole rahvas andnud mandaati nõustuda - kes maksab see tellib muusika - põhimõttel toimiva uue rahvusvahelise organisatsiooniga.On fakt, et tänaseni ei ole esitatud ühtegi protokolli ega dokumenti, kus võiksime näha põhjendusi või arutelukäiku meile senisest kahjulikuma otsustusmehhanismi kasuks otsustamise kohta.

Palume selgitust, kuidas oleks Eesti Vabariigil võimalik väljuda ESM lepingust, kui me ei jõua enam meile võõraste isikute poolt pealepandud finantskohustusi täita. ESM lepingus puuduvad sätted sellest väljumise kohta. Lissaboni lepingu ühe suure edasiarendusena teavitati avalikkust sellest, et „Esimest korda on lepingus sätestatud liikmesriigi võimalus soovi korral Euroopa Liidust lahkuda ning esitatud kord, mida sellisel juhul kohaldatakse.“ 5 Miks on ESM Eestile olulisem kui EL selliselt, et EL liikmelisus on seatud võimalusega lahkuda, kuid ESM-ist lahkuda ei saa? Kas me saame õigesti aru, et ESM jääb pöördumatult siduvaks kõikidele tulevastele Riigikogu koosseisudele isegi siis, kui Eesti teoreetiliselt EL-st Lissaboni lepingus toodud menetlusega lahkub? Millisest allikast on võimalik lugeda selle teoreetilise, kuid seadusega selgelt ettenähtud olukorra kohta?

Jürgen Ligi: Kui selline lahkumise huvi päevakorda tõuseb, saab selle protseduuri loomise algatada. Aga ka eurotsooni loomise ajal ei rääkinud keegi lahkumistest. Kuivõrd ESM on loodud stabiilsust looma, ei ole ju vaja viimast õõnestada lahkumisähvarduste ja -protseduuridega. ESMile hakatakse andma edasi laenamiseks soodsatel tingimustel laenu juhul, kui ta koostöö ja üksmeel on kindel.

Meie vastus: Suure võiduna serveeriti Lissaboni lepingu sätet, mille alusel saab riik lahkuda EL-st esitades selleks avalduse. ESMi puhul on selgelt väljendatud, et see on igavene. Mingeid tagatisi, et ESM-i õnnestuks tulevikus muuta ei ole. EL-st lahkumise õigus muutub ESM-i lepingu ratifitseerimise järgselt aga näiliseks. Tekkiks jabur olukord, kus lahkuksime EL-st ja loobuksime eurorahast, kuid jääksime sundkorras edasi tagama euroala finantsstabiilsust. Usume, et vastav õiguslik analüüs puudub ja igavese ESM-i kasuks otsustatakse kaalumata läbi sellega kaasnevat mõju - ESM-ga kaotame EL-st lahkumise võimaluse.

Kust plaanite Teie, hr rahandusminister võtta need miljonid eurod, kui ESM otsusega nõutakse Eesti Vabariigilt seitsme päeva jooksul miljonite eurode ülekandmist ESM’i või selle järeltulijate arvele? Kas sellise kiirusega on võimalik kasutada Vabariigi Reservfondi vahendeid või plaanite hankida neid turult olukorras, kus ka teised riigid peavad tegema sama ning ülenõudlusest johtuvalt tõstavad kapitaliomanikud oma kasumimarginaali nõudeid?

Jürgen Ligi: Seismest päevast kipuvad rääkima muinasjutud. ESM pole imperialistlik koletis, ta on liikmete omanduses abivahend eelarve- ja teiste majandusprobleemide vältimiseks, mitte tekitamiseks. Fond teeb finantsjuhtimise instrumentidega kõik vajaliku, et oma kohustused tagada. Ootamatu rahavajaduse tekkeks peab ESM olema tühjaks laenatud, ta peab olema oma reservid ära söönud, ja kõik laenu saajad kuulutama end korraga maksejõuetuks. Et käiku läheks maksimumnõue Eesti vastu („veerand või kolmandik eelarvest“, nagu on räägitud), peaks lisaks kõik mitte-AAA riigid ning vähemalt 1 AAA riik oma kohustused fondi ees täitmata jätma. Aga nagu kõik Eesti kohustused, tuleb ESMiga seotu katta eelarvest, kus määratakse muuhulgas ka kassareservi ja kassalaenu limiit. Häda korral pole välistatud ka laen.

Meie vastus: Viide muinasjutuvestjatele on siinkohal heaks näiteks üleolevast suhtumisest diskussioonipartneritesse. "muinasjutuvestjad" on lugenud ESM-i lepingut, kus artiklis 9 on kirjas "ESMi liikmed kohustuvad tingimusteta ja pöördumatult tegema kapitali sissemakse, mida tegevdirektor on neilt käesoleva lõike kohaselt nõudnud, seitsme päeva jooksul pärast sellise nõude saamist."Ministri poolt loetletud kriteeriume artiklis 9 kirjas jällegi ei ole. Sissenõudmata kapitali sissenõudmiseks piisab lihthäälteenamusest.