Viimane mainib kohe loo alguses ära, et töötab õpetajana. Seega, eeldame, et peaks nagu miskit teadma ka. Kahjuks ei loe kogu loost peale hunniku võõrsõnade, miskit tarka välja. Kogu arvamus on kallutatud, üldistav ja tugineb väänatud faktidele.

Ausalt, pisut rumala mulje jättis ka - või siis kuiviku. Silme ette kerkis kohe pilt vanatüdrukust, kes aina näpuga viibutab ja väidab, et nii on, oli ja jääb.

Teema ise on muidugi mitmeti vaadeldav. Põhjused ja tulemused tihti üsna erinevad. Eks see suur vanusevahe paaride vahel hakka ikka kellelegi närvidele, olgu siis üht- või teistpidi vaadeldes. Ja loomulikult jääb alati küsimus - mis on siis see suur vanusevahe.5, 10, 20 aastat!?

Ei hakka seda küsimust siin lahkama, sest ka minul on selles asjas vägagi oma arvamus, mis samas ei pruugi sugugi teiste omadega sobida. Aga õpetaja ebapädevatele näidetele, põhjendustele, juhiks tähelepanu küll.

Esmalt siis tegelikkusele kõige vastukäivam. Nimelt küsib pedagoog, et :”Kas te kujutaksite ette, et 18aastane abituriendipreili käiks käest kinni 8aastase poisikesega? Lisaks sellele, et tegu on seadusevastane, on see ka loogilisest aspektist absurdne. “.

Ilmselt ootab õpetaja meilt eitavat vastust. Paraku, vastus on, et kujutame küll. Selles vanuses neiul on väljakujunenud emainstinkt. Ta hoolib ja hoiab, kaitseb ja õpetab. Poisid on aga loodud juba nii, et alateadlikult otsivad nad oma ellu kaaslast, kes peale ilus olemise suudaksid ka olla ema, eelkõige muidugi nende lastele, kuid jah, tegelikult neile endile natuke ka.

Fakt on hoopiski see, et kui noormees oma ellu leiab küll ilusa, aga mitte just eriti emaliku naise, jääb ta oma ema põllepaeltessse kinni. Enamasti, mõni hoopis suudab ise perekonnas emarolli enda kanda võtta.

Ma mõistan, et autor püüab meid panna nägema sellise suhte perverssust. Aga see on siiski alatu ja odav nipp.

Kõik me tunneme, teame kedagi, kes poisikesena on armunud olnud imekaunisse abiturient, kasvatajasse, lausa oma emasse. Selle peale imelikult vaataja on aga hoopis ise rumal ja harimatu. Just selline suhtumine näitab, et tulevikus ei loo poiss suhteid ainult füüsilisel tasandil. Vaid otsib enda kõrvale kaaslast, kellega minna käsikäes läbi elu. Ta mõtleb juba siis, et tema lastel oleks hea ema, tema kõrval mitte ainult ilus kaaslane.

Selline näide on ausalt öeldes haiglane, päris elus võib sellist pilti kohata ju küll aga see pole see, millena õpetaja seda serveerida püüab.

Kümne aasta pärast on mõlemad osapooled aga piisavalt täiskasvanud, et otsustada. Kas nende suhe jääb platooniliseks või areneb edasi. Pole meie asi arutada, kui noorele mehele meeldib küpsem naine. Ja kes ütleb, et see naine selleks ajaks nii väga üliküps ongi.

Sest ka väide, mida autor argumendina kasutab: ”Poisid on kuni keskkooli lõpuni üsna infantiilsed ja kergekäelised, samas kui tütarlapsed, isegi need, kes “pahadeks tüdrukuteks” liigitatakse, on omaealistest poisslastest tunduvalt küpsemad ja arukamad”, ei ole tegelikult tõene. Andekus ja areng ei ole tegelikult kinni soos. Näited ajaloost, võiks aga lausa tõestada, et just poisid on targemad, andekamad ja küpsemad. Piisab, kui mõelda kõigi nende tuntud heliloojate, teadleste, kirjanike jne. jne. peale.Fakt on hoopis see, et lapsgeeniused on suuremalt jaolt hoopis poisslapsed.

Olles ise piisavalt kaua pedagoogina töötanud, on mul valus, kui kolleeg nii rumalaid üldistusi teeb. See, et poisid oskavad lapsepõlve nautida, pole nii edevad ja ambitsioonikad, kui tüdrukud, ei muuda neid veel lollikesteks.

Suur vanusevahe on meie ühiskonnas paraku ikka veel üsna taunitav teema. Ja just seepärast usun ma, et kui kaks inimest saavad oma suhtega hakkama, hoolimata kõigist neist viltustest pilkudest ja õelatest kommentaaridest, siis on nende suhtes midagi sellist, mis hoidmist väärib. Ja pole meie asi arutada.

Kui autor suudab aktsepteerida paari, kus mees on 35 ja naine 25, siis oleks ehk viimane aeg püüda ka mõista vastupidist olukorda. Olgu talle abiks kasvõi tema enda olukord, millega ta hetkel väga rahul on. Kõik on ju kena, kui naine elab mehega, kes on temast neli aastat vanem. Aga
Ilmselt teab ta tõsiasja, et mehed kipuvad naistest varem manalateed minema!? Seega, vanem mees läheb veelgi varem. Ja siis?

Arvata on, et kuivikust autor, oma iganenud põhimõtetega jääb lesepõlve pidama. Aga oletame, lihtsalt kujutame ette, et ta seda siiski ei taha. Mis siis, endast vanemat meest on 65-aastasel naisel väga raske leida. Nooremad aga ei kõlba!? Ehk mõtleks enne, kui ütleks ja iganenud põhimõtetesse takerduks.