"Mul oli selge, et mõisaarhitektuur kaob," on võitja öelnud. "Seepärast võtsin ette suure süstemaatilise töö: käia läbi kõik mõisad."

Keskkonnaministeerium teatas, et Ranniku on osalenud ka kaitsealade organiseerimisel ja juhendamisel ning loodust muutvate projektide, sealhulgas asulate planeerimise, maaparanduse ja maavarade kasutamise läbivaatamisel.

Veljo Ranniku on õpetanud ühiskondlikke looduskaitseinspektoreid ja giide ning pidanud Tallinna pedagoogikaülikoolis looduskaitse ja kultuuriloo loenguid ning propageerinud aastakümneid looduskaitset meedias.

Ranniku oli ENSV matkaföderatsiooni asutajaid ja nõukogu liige, nüüd suunab ta Eesti matkaliidus Euroopa matkaraja Eesti rajalõikude valikut, planeerimist ja väljaehitamist.

Ta on ka Eesti looduskaitse seltsi ja Eesti muinsuskaitse seltsi asutajaid ja juhatuse liige, samuti vabariikliku kohanimenõukogu ja presidendi kodukaunistamise komisjoni liige.

Veljo Rannikule on omistatud ENSV teenelise looduskaitsja aunimetus, ENSV suur looduskaitsemärk ja Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärgi viies klass.

Eerik Kumari preemia asutati 1989. aastal Eesti ühe suurema loodusteadlase mälestuseks, et esile tõsta neid, kes on teinud silmapaistvat tööd looduse kaitsel.

Kumari preemia on seni saanud Fred Jüssi (1989), Rein Maran (1990), Aare Mäemets (1991), Viktor Masing (1992), Mari Reitalu (1993), Madis Aruja (1994), Ilse ja Lemming Rootsmäe (1995), Linda Metsaorg ja Arvi Järvekülg (1996), Hella Kink ja Juhan Lepasaar (1997), Vaike Hang ja Anto Raukas (1998) ning Vilju Lilleleht (1999).