Kuidas on edenenud riigikeelne õpe Lätis?

 (4)
Kuidas on edenenud riigikeelne õpe Lätis?
Reuters/Scanpix

Lätis pole enam noort, kes ei oskaks läti keelt, ütles möödunud aasta novembris Eestit külastanud Läti haridus- ja teadusministeeriumi tõukefondide projektijuht Evija Papule. Tema oli üks võtmeisikuid Läti vene koolide lätikeelsele õppele üleviimisel.

Papule väitis, et läti keele eksami teeb praegu heal või väga heal tasemel ära pisut üle poole vene keskkooli lõpetajatest. Vene keskkoolid hakkasid 60-protsendilisele läti keeles õppimisele üle minema 2004. aastal ja on praeguseks juba neli aastakäiku nii õppinud. Teatava üllatusena on selgunud, et Läti vene koolide riigieksamite tulemused on enamikus õppeainetes läti koolide omadest isegi natuke paremad.

Kaks keelereferendumit korraga

Ilmselt tiivustatuna eelnevast edust hakkas Läti rahvuslik-konservatiivne ühendus „Kõik Läti heaks” — „Isamaa ja vabaduse heaks / LNNK” („Visu Latvijai!” — „Tēvzemei un Brīvībai / LNNK”) koguma möödunud aasta lõpus allkirju Läti põhiseaduse paranduseks, mille järgi peaks kõigis Läti riigi rahastatavates koolides toimuma õpe mitte 60% ulatuses, vaid täielikult läti keeles. Tänavu 11. aprillil teatas Läti keskvalimiskomisjon, et kõnealusel ühendusel on vajalikud 10 000 notariaalselt kinnitatud häält koos ja 11. mail algabki rahvahääletus. Kui „vene kooli likvideerimise idee” saab vähemalt 153 000 poolthäält, esitatakse seimile põhiseaduse muutmise eelnõu.

Paraku tekitab iga jõud vastasjõu ja nii tekkis kohe ka liikumine „Emakeele eest” („За родной язык”), mille eesmärk on kuulutada vene keel Läti teiseks riigikeeleks ja muuta õpe vene koolis puhtalt venekeelseks. Vene keele kui teise riigikeele toetuseks on praeguseks Lätis kogutud üle 7500 notariaalselt kinnitatud poolthääle ja siingi on oodata referendumit.

Kaks rahvuslast vastamisi

Miks peaks Läti vene kool muutuma läbinisti lätikeelseks? Selgust toob asjasse erakonna „Kõik Läti heaks” juhi, Läti seimi liikme Raivis Dzintarsi avalik kiri Lätis elavatele mittelätlastele. Kiri ilmus venekeelses internetiportaalis http://www.ves.lv ja autor rõhutas seal, et globaliseerumisega kaasnevate pahedega, nagu alkoholism, narkomaania, rahakultus jms, suudab edukalt võidelda ainult rahvusriik. Ta kutsus mittelätlasi toetama Läti majanduse, keele ja kultuuri arengut. Kiri ärritas Läti vene vähemust sedavõrd, et seda kommenteeriti aprillist oktoobrini ja lõpuks pandi kommentaarium lihtsalt kinni. Torkas silma, et keegi Dzintarsi kriitikutest ei nõudnud, et muudetaks praegust korda, kus vene koolis toimub 60% õppest läti keeles.

Kõige ägedamalt on läti rahvuslasi rünnanud vene rahvuslane, Ossipovi partei juht Jevgeni Ossipov, kes rõhutab Läti venekeelses ajalehes Tšas, et igal lapsel on õigus õppida oma emakeeles. Lisaks väidab ta, et seni on vene koolides läti keeles õppimist üksnes imiteeritud ja kui vene lapsed õpiksid läti lastega samas koolis, hakkaksid läti lapsed juba nädala pärast ja õpetajad poole aasta pärast nendega vene keeles rääkima.

Lapsevanemad on rahulikud

Kuidas kajastub võitlus vene kooli eest ja vastu internetis? Tundub, et mitte kuidagi. Vene koolide kodulehtedelt leiab vaid mõne üksiku videokatke läti keeles õppivast klassist, intervjuu läti keeles õpetava õpetajaga. Vene koolid läti keele õppimise vastu enam ei protesteeri, märkis ka Evija Papule Eestit külastades. Noored protestivad pigem ajast maha jäänud pedagoogide vastu. Nii on ühe Riia vene keskkooli lapsed pannud YouTube’i salavideo oma staažikast kirjandusõpetajast, kes esitab neile võimsa paatosega Majakovski „Luuletust Nõukogude passist”.

Ka vene lapsevanemate jututubades on rahulik. Kooliteemalistes vestlustes küsitakse üksteiselt, kust oleks võimalik leida oma lapsele head läti keele „repetiitorit” ja kus saab läti keeles lisaõpet. Uuritakse, kas oleks õige panna oma laps läti lasteaeda, kooli. Mõned vanemad on selle vastu, mõned poolt, aga põgusa otsimisega on raske leida kedagi, kes oleks vastu 60% õppeainete läti keeles õpetamisele vene koolis.

14. märtsil ütles Läti president Valdis Zatlers ajalehele Vzgljad, et läti keeles õpetamise mahtu pole vene koolis vaja suurendada, küll aga tuleb pöörata kõigis Läti koolides tähelepanu õpetamise kvaliteedi parandamisele. Samas toonitas ta, et läti keel jääb endiselt keeleks, mis ühendab kõiki Lätis elavaid rahvaid.

Läti venekeelsete koolide direktorite kommentaare loe Õpetajate Lehest