Kas internet on oht või võimalus? Kas tänased internetiärisse investeerijad on hullumeelsed või kaugelenägelikud ärimehed? Milline on interneti mõju Eesti majandusele täna ja mõne aasta pärast? Kas täna on sellele mõelda vara või juba hilja?

Otsimaks vastust neile küsimustele korraldas uudisteagentuur BNS koostöös MicroLinki ja DELFIga neljapäeval , 16. detsembril Olümpia hotellis konverentsi teemal "Net Profit: Kuidas E-estis ellu jääda?"

Järgnevalt toome teieni kokkuvõtteid ettekannetest :


Allan Martinson - AS MicroLink juhatuse esimees, AS DELFI nõukogu esimees
"Interneti väljakutse ning kuidas MicroLink selle vastu võttis"

Peale arvutimüügi suurt langust Eestis 1998 aasta talvel hakkas Microlink suuremat rõhku pöörama internetiteenuse müügile ja internetiga seonduvale ärile. Arvutitootmist võib nüüdseks nimetada Microlinki kõrvaltegevuseks interneti kõrval.

Microlinki netifirmadest on kasvanud Baltikumi esimene ja ainus netifirma Delfi, mis pakub tööd 150 inimesele ja millele prognoositakse 2000 aastal ligi 200 miljonit kroonist käivet.

1999 aasta detsembri seisuga peaks internetis olema 80 000 igapäevakasutajat, kes veedavad päevas keskmiselt 50 minutit netis, vaatavad keskmiselt 20 -25 lehekülge ja sooritavad ligi poole oma neti ostudest Eestis, kulutades ostudeks ligi 50 - 70 krooni kuus.

Eesti internetifirmade käibed tegevusalade lõikes 1999 aastal:

Kommunikatsioon/ISP/VoIP ...100 mln krooni
Web design ja lahendused ....30 - 50 mln krooni
Uus meedia...................15 - 25 mln krooni
E-kommerts...................20 - 30 mln krooni


Tiit Pekk - Hansapanga e-kaubanduse osakonna juhataja
"Mida teeb pank internetis ?"

Hansapanga Panganet alustas tööd internetis 1996 aastal ja Interentipank aastal 1997. Väga raske oli saada rahvusvaheliselt tunnustatud turvasertifikaati kuna Eestit peeti kolmanda riigi maaks.

Kui 1996 aastal oli Hansapangal ainult kaks tuhat interneti klienti, siis 1997 aastal oli neid juba 25 tuhat ja 1998 aastal 59 tuhat. Täna on Hansapank oma 95 tuhande internetikasutajaga üks enim internetiseeritud panku Euroopas.

Kui Hansapanga klientidest ligi 9 % ja Ühispanga klientidest ligi 10% kasutavad interneti teenuseid, siis võrdluseks näiteks Deutche Bankil on neid kliente vaid 1% (98 000).

Hansapank 		95 000 		 9%
Ühispank 		30 000 		10%
Merita Nordbanken 	710 000 	11%
SEB 			255 000 	17%
Swedbank 		233 000 	 5%
Credit Suisse 		120 000 	 8%
Deutche Bank		 98 000 	 1%
Tulevikus soovib Hansapank rohkem tähelepanu pöörata ettevõtete teenindamisele internetis, kuna see on tulusam.


Kalev Tanner - Balti Cresco Investeerimisgrupi AS partner
"Aktsiad internetis ja internetiaktsiad"

Investeerimisfirmade väärtust on hinnatud erinevat moodi. Raske on öelda, milline meetod on õige. Võrreldes teiste börsil noteeritavate firmadega ei maksta internetifirmade aktsiate pealt dividende, internetifirmad toodavad vähe kasumit ja kasumi aktsiahinna (P/E) suhe on kõrge. Sellele vaatamata on huvi internetifirmade aktsiate vastu suur.

Võrreldes S&P indeksit internetifirmade aktsiatest koosneva GIN indeksiga võib täheldada, et kui esimene kasvas vaid 20 protsenti aastas siis internetifirmade aktsiate hinnad tegid läbi 200 protsendilise tõusu vahemikus detsember 1998 kuni detsember 1999.

VA Linux Systemsi aktsia, mille emissiooni hind oli $ 30, kasvas esimese börsipäeva jooksul 9 detsembril 1999 aastal 689 % ja sulgus $ 239 juures. Päeva kõrgeim hind oli $ 320.

Aktsia hindade kasvu üheks põhjuseks võib olla internetifirmade väike osakaal börsil (pea 4-5 protsenti) ja inimeste suur usk internetti.


Stefan Öberg - Levicom Broadband / Tele2
"Information society Tele 2´s outlook"

Kuigi interneti tekkimise algul tundus kõik nii lihtne ja ilus, on tegelikkus hoopis keerulisem. Enam ei saa öelda, et väikestel ettevõtetel on internetis sama head võimalused kui suurtel, kuna see tegevusala nõuab palju investeeringuid. Samuti ei tasu loota hüppelisele külastajate arvu suurenemisele ilma selleks kulutusi tegemata. Välisturgudele ei tasu palju loota, kuna kohalikud kliendid eelistavad kohalike firmade teenuseid.

Kui juba üks väike juuksuritöökoda suudab interneti abil oma äri paremini korraldada, siis peaks interneti võimalusi kaaluma teised ettevõted.


Rain Lõhmus - Lõhmus, Haavel, Viisemanni juhatuse esimees, AS Genex Trade (Osta.ee)
"Strateegia ja Uus Majandus"

Internet pakub võimalusi teha paljusid asju kiiremini ja odavamalt ning loob uusi võimalusi fundamentaalselt muuta äritegevuse aluseid. Paljude jaoks tähendab internet traditsioonilise vahendaja surma. Traditsiooniliste ettevõtete jaoks, kes omavad juba head positsiooni turul, tähendab internet pigem ohtu. Kogu internetikaubandusest, mis toob neile lisa käivet, on nende osa vaid 6 protsenti. Kõik muu (94%) kuulub migratsioonile, ehk uutele internetikaubandusele suunatud ettevõtetele.

Uue majanduse eelised võrreldes traditsioonilise ettevõtlusega on selle väiksemad kulutused firma haldamisele, kaupluste asukohale, ladude suurusele, kiirem ettevõtte loomise protsess ja ümberorienteerumine.

Internetioksjoni Osta.ee lõi LHV seetõttu, et see turg oli veel hõivamata ja seda oli internetti odav ja lihtne teha. Hetkel ei teeni firma tulu reklaamilt ega tehingutelt, kuid edaspidi on kavas hakata võtma tehingute pealt komisjonitasu.


Joakim Helenius - Trigon Investments (endine Hansa Investments) nõukogu esimees
"Eesti internetitööstuse tulevik investeerija pilgu läbi"

Rootsi ettevõtted pakuvad maailma parimaid veebilahendusi ja konsultatsiooniteenuseid interneti vallas, Soome aga teenuseid traadita kommunikatsiooni vallas. Eesti internetifirmad võiksid siduda end Põhjamaade tehnoloogia võrku.

Eesti on Ida ja Kesk-Euroopa regioonis liider infotehnoloogia ja mobiilside ühenduse poolest. Eesti geograafiline lähedus Skandinaavia maadele ja madalad opereerimiskulud muudavad ta atraktiivseks investorite silmis. Väga tänuväärne on ka valitsuse toetav suhtumine IT sektori arengusse.

Eesti infotehnoloogia sektori negatiivseteks aspektideks võib lugeda ebapiisavat infotehnoloogiaalast haridust; puudulikku juhtimis-, marketing jms oskuseid; kapitali ja kohalike investorite puudust.


Peeter Tohver - Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees
"Jaekaubandus ja internet lähiaastatel"

Kuigi Tallinna Kaubamaja käive ületab 1999 aastal ühe miljardi krooni piiri ja Eesti internetikaubanduse käive ulatub vaid 20 miljoni kroonini, on internetikaubandusega tegelevate ettevõtete turuväärtus pea kaks korda suurem Tallinna Kaubamaja turuväärtusest (0.2 mld krooni).

Kaubamaja ei kao kuhugi, sest paljudele inimestele meeldib poes käia meeldivalt aega veetmas, ennast näitamas ja teisi vaatamas. Poes saab lisaks kaupu käega katsuda. Kasutada tuleb kaubamajal kõiki võimalusi, mida areng pakub ja kliendile tuleb pakkuda rohkem kui ta oodata oskab.

Tallinna Kaubamajal on tulevikus kavas ette võtta rida e-äri pilootprojekte, luua internetis kauplus koos nõustamisega, müügimajadesse I-kioskid ja Drive-in ehk autoselverid.


Linnar Viik - Peaministri IT-nõunik
"E-eksport - pealehakkamise asi"

Eestis on BMF uuringute kohaselt ligi 300 000 internetikasutajat. On ka inimesi, kes ei taha IT-st midagi kuulda, kuigi sellega tuleks internetistumise ajal kursis olla. Need on põhiliselt keskharidusega 40-ndates eluaastates mehed, põhiliselt eesti rahvusest. Internetiturg on klientide poolest sama suur kui Tartu. Interneti kasutajate arv on kahekordistumas ja peagi jääb siseturg väikseks.

Tuleks pöörata näod välismaa poole, eriti Vene turu poole. Uute lehekülgede tegemine ja haldamine teises keeles pole raske. Paari liigutusega on võimalik olemasolevat eestikeelset internetilehekülge teha teise keelde.