Kui söömisest saab haigus

Söömishäired on sellised psüühikahäired, mille puhul inimene tähtsustab ülemääraselt oma kehakaalu ja -figuuri ning tema enesehinnang sõltub peamiselt sellest, kuivõrd kaal vastab ebarealistlikele standarditele.

Sageli on söömishäirega naine (sagedamini esineb söömishäire just naistel või tüdrukutel) oma kehaga rahulolematu, kuigi kaalunumber näitab normaal- (KMI ehk kehamassiindeks (kg/cm2) = 20 kuni 25) või isegi tugevat alakaalu (KMI Söömishäirega naistel on lausa paaniline hirm paksuks minemise ees ning tugev soov kaalu alandada, mistõttu võetakse kasutusele ekstreemsed meetodid: toidukoguste äärmuslik piiramine ja toidukordade ärajätmine, nälgimisperioodid, ülemäärane füüsiline treening, kõhulahtistitite, diureetikumide ja söögiisu alandavate preparaatide kasutamine.

Mõtted keerlevad pidevalt söömise ja dieetide ümber: millal süüa, mida süüa, kui palju kaloreid võib tarbida, kuidas tarbitud kaloreid kulutada. Kõik see varjutab muud eluvaldkonnad: sõbrad, perekonna, töö ja hobid.

Eespool kirjeldatud juhtumite puhul saab selgelt eristada anoreksiale ja buliimiale iseloomulikke tunnuseid. Teadlased on aga täheldanud, et üha enam esineb nn atüüpilisi söömis häired, mis ei täida täiel määral ühe või teise häire diagnostilisi kriteeriume (vajalikud tunnused diagnoosimaks, et tegu on söömishäirega) või ei ole selgelt kindla söömishäirena määratletavad, kuid on siiski kahtlemata probleemsed seisundid ja vajavad ravi.

Paljudel patsientidel esineb mõlemale söömishäirele iseloomulikke tunnuseid ning sage on ka anoreksia nervosa „muundumine” elu jooksul bulimia nervosa’ks.

Söömishäirega inimesel on raske tunnistada, et tema käitumine ja mõtlemine on vildakas ning talle kahjulik. Noored naised ja tüdrukud peavad madalat kehakaalu nii ihaldusväärseks, et on selle nimel nõus tegema kõike. Murelike lähedaste märkuste taga nähakse kadedust ja soovi neid paksuks sööta.

Autor Tuuli Piirsalu on psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuse Sensus psühholoog

Loe lugu edasi Ekspressist