Kui mitu protsenti aineõpet tagab keeleoskuse?
Abilinnapea kuvas ekraanile oma sülearvutist graafikuid ja olukorda tutvustavaid tekstilõike. Õpilaste arv väheneb, õpetajate kaader vananeb ja sügisest peab vene kool minema üle osalisele eestikeelsele õppele – 60% ainete mahust. Kaugeltki kõik koolid pole selleks valmis. On veel võimalus, et koolide hoolekogud võtavad asja käsile ja paluvad kohaliku omavalitsuse, s.o Tallinna linna(volikogu) kaudu vabariigi valitsuselt ajapikendust. Linn omalt poolt lubab õpetajaid koolitada ning kutsuda selleks kohale Moskva, Peterburi ja Pihkva ülikoolide teadlasi.
Abilinnapeal oli eestkõnelejana kaasas volikogu liige, kes kutsus sütitava etteastega tuimavõitu kuulajaskonda dialoogile, ent tulutult. Ainsana esitasid küsimusi kooli juhtkonna liikmed.
Kui Õpetajate Leht abilinnapealt uuris, miks sedapuhku asjast huvitatud lapsevanemaid nii vähe kokku tuli ja kas mõnel pool on neid ka rohkem olnud, pani Yana Toom huviliste vähese hulga külma ilma ja libedate tänavate süüks.
Kooli direktor Valeri Novikov aga arvas, et vähemasti pooled nende kooli lapsevanematest on oma last keelekümblusklassi pannes valiku eestikeelse õppe kasuks juba teinud. Nii oligi kohale tulnud vanematel hoopis suurem huvi sügisest käivituvate uute õppekavade vastu, mida direktor pärast abilinnapeaga kohtumist tutvustama jäi.
Keelekümblus – kooli visiitkaart
Läänemere gümnaasiumis oli laulupeoks valmistuvate mudilaskooride proov just lõppenud. Lauldi koos eestikeelse naaberkooli, Lasnamäe üldgümnaasiumi õpilastega. Kooli muusikaõpetaja Ruth Heidmets jäi prooviga rahule ja lisas, et neljapäeval läheb nende kooli lastekoor ühisproovi naabrite juurde. Õpetaja Heidmets on üks kahekümnest eestlasest õpetajast selles Lasnamäe venekeelses koolis.
Õppealajuhataja Ljudmila Minajeva kiidab muusikaõpetajat, kes juba mitmendat korda nende kooli koorid laulupeole viib, sedapuhku loodetavasti suisa kolm koori. „Meil on üldse palju eestlastest aineõpetajaid.”
Kooli direktor Valeri Novikov lisab, et just keelekümblusklassid on eestlased majja toonud. Näiteks algklasside keelekümblusklasside eesti keele õpetajad on kõik eestlased, aga gümnaasiumiossa on eestikeelse õppe jaoks raske pädevaid õpetajaid leida. Tavaklassis on see töö ikka väga raske.
Valeri Novikov: „Kui ma 1999. aastal kooli direktoriks tulin, räägiti üha valjema häälega gümnaasiumi üleminekust osalisele eestikeelsele õppele. Samal ajal jõudis meile Kanada keelekümblusprojekt. Haarasin kohe mõttest kinni.”
Uus algatus meelitas kohale palju uudistajaid koolidest ja haridusasutustest. Kõrvale ei jäänud ka riigiisad. Koolis on keelekümblust vaatamas käinud president Arnold Rüütel, mitu peaministrit ja riburada pidi kõik haridusministrid.
„On tuldud ka kaugemalt – Venemaalt, Ukrainast ja mujaltki. 2003. aastal väntas ETV meie kooli tolleaegse 3. klassi keelekümblusest kümneosalise dokfilmi. Filminud on meid Venemaa, Hispaania ja Prantsusmaa telestuudio operaatorid. Tol ajal panid paljud vanemad oma lapsed eesti kooli, aga minu meelest on just keelekümblus vene lastele parim variant eesti keelt õppida ja oma emakeeltki sügavuti omandada,” on Novikovi seisukoht.
Praegu on Läänemere gümnaasiumi põhikooliosas neli paralleelklassi, neist kaks keelekümblus- ja kaks tavaklassid. Keelekümblusklassides on alates 5. klassist pooled ained vene ning pooled eesti keeles. Keelekümblusklasside õpetajate leidmisega pole probleeme ja neis klassides täidetakse ka seadusega ette nähtud eestikeelse õppe protsenti. „Et õpilased peavad gümnaasiumis 60% ainetest õppima eesti keeles, tähendab keelekümblusklassidele seni esitatud nõude tõstmist, ja nii kaotab keelekümblus gümnaasiumis juba oma mõtte. Küll aga on need õpilased kogu kooliaja õppinud pooli aineid eesti keeles ning on seetõttu ka gümnaasiumis tavaklasside õpilastest edukamad. Mina ei pressiks seda 60% nii täpselt peale, nõudmised võiksid paindlikumad olla. Kas ma rikun seadust, kui minu koolis on eesti keeles õpetatavate ainete protsent paar pügalat madalam?” Eesmärk peaks ju olema eesti keele oskus ning see on keelekümblusega saavutatud.
Kaalukausil on võõrkeeled
Matemaatik Valeri Novikov tegi võhikust ajakirjanikule õppekava puust ette ja pani selguse mõttes paberile punase pliiatsiga kirja ka. Ja tõesti – ega emakeelseks õppeks venekeelses koolis õieti ruumi enam jäägi.
Novikovi sõnul koormavad venekeelsete ainete plokki võõrkeeled. „Olen igal nõupidamisel ministrile rääkinud, et jätame võõrkeeled kõrvale. Ka Lätis ei surutud neid venekeelse aineõpetuse alla. Minister aga võtab aluseks selle, missugusesse keelde võõrkeelt õpetades tõlgitakse.”
Ka õppealajuhataja ja inglise keele õpetaja Ljudmila Minajeva arvab, et võõrkeeled võiks panna omaette plokki. See oleks kõige normaalsem lahendus. „Tänapäeva laste inglise keel on tänu infotehnoloogiale niivõrd hea, et tublimad valdavad seda minustki paremini. Õpetan gümnaasiumis inglise keelt eesti kooli õpiku järgi ja tavaliselt me tunnis vene keelt ei kasutagi,” räägib õppealajuhataja.
Valmisolek pole kaugeltki kõik
Aine kaupa minnakse eestikeelsele õppele üle juba viis aastat, aga paljud Tallinna koolid pole ikka veel selleks valmis. Poliitikud linnavalitsusest on arvanud, et tublimad võiksid üle minna 2011. aasta sügisel, teised hiljem. Näiteks kolme aasta pärast.
Valeri Novikov: „Kui meie kool läheb üle, mis siis juhtub? Keelekümblusklass jääb alles, aga tavaklasside komplekteerimine muutub problemaatiliseks – õpilased lähevad kvartali jagu kaugemale naaberkooli, kus on vähem eestikeelset õpet ja tuleb vähem pingutada. Emakeeles on ju kergem õppida.”
Minister küll lubas, et ei anna kellelegi ajapikendust, aga elu näitab, et mõned erandid on ikka võimalikud. Eriti valimiste eel. Või tuleb pärast valimisi hoopis uus valitsus ja haridusminister, kes taas kord endised otsused tühistab.
