Kui Lennartit ei kloonita…
Millist presidenti vajab Eesti järgmisena?
Kuigi põhiseaduse järgi on Eesti presidendil vähe võimu, on Lennart Meri osanud ametis olla nii, et talle kuulub riigis kõige suurem võim - rahva peaaegu jäägitu poolehoid ja usaldus.
Selline isikukultusele lähedane seisund on juba aegsasti pannud valijad muretsema, kust leida sama hea uus esimene mees.
Ärgu parem proovigugi mind jäljendada, on Lennart Meri oma tundmatut järeltulijat juba ammu hoiatanud.
Konservatiivsed kultuuriinimesed on välja pakkunud Mihkel Muti kui kõige lennartmerelikuma kandidaadi. Eesti Ekspressis seabki Mutt presidendi "strateegilised andmed" paika:
1. President peab kandma endas eetilisi väärtusi - kohustus olla Õige Eestlane, selle südametunnistus, tarkus ja headus, ilma pahede ja puudusteta
2. Olla nn inimväärtuste komitee
3. Olla moraalne autoriteet
4. Olla riigi vaimne juht
5. Ajama Eesti asja Euroopa Liidus
6. Vältima pisiasju ja fatalismi, ei tohi takerduda detailidesse
7. Säilitama suure visiooni
8. Ei tohi muutuda jutlustajaks- moralistiks
Kust otsida, milliseid omadusi nõuda? Võtta eeskuju naaberriikidest?
Soomes oli presidendikandidaate ühendavaid omadusi vähemalt kaks: nad kõik pakatasid tervisest, ja nad kuulusid riigi jõukaimate inimeste hulka.
Soomlased ja lätlased valisid presidendiks naise, venelased on valimas karmi käega ja KGB-minevikuga mehe, Ameerikas pürib “troonile” kunagise presidendi poeg.
Jne. Kõigile nendele nõuetele vastamiseks oleks Eestile vaja vähemalt kolme presidenti.
Parteid oma ametlike presidendikandidaatide esitamisega ei kiirusta. Seni on spekuleeritud paljude tuntud nimedega: Endel Lippmaa, Marju Lauristin, Siiri Oviir, Edgar Savisaar, Tunne Kelam, Toomas Hendrik Ilves jt.
Mihkel Mutt märgib tabavalt, et tulevane president ei tohiks olla viimaste aastate poliitikategemisest ära lörtsitud. Me ei vaja väsinud topist.