Kristjan Velbri: USA valimised: kes on kes?

Kuigi president Bushi ametiaega on ametlikult järel veel natuke üle aasta aja, on uue presidendi leidmise kampaania juba suure hoo sisse saanud.

Järgnevate kuude jooksul toimuvatel eelvalimistel selgitatakse välja demokraatide ja vabariiklaste presidendikandidaadid, kes oma parteid lõppvoorus esindama lähevad. Lõplikud valimised toimuvad novembris ning uus president astub ametisse 2009. aasta 20. jaanuaril.

Tänavu köidavad valijate tähelepanu eelkõige Iraak, tervishoid, majandus ning haridussüsteem. Kõige suuremat populaarsust on kogunud kandidaadid, kes on lubanud reformida tervishoiusüsteemi ning Ameerika väed Iraagist välja tuua.

Demokraatide mustanahaline kandidaat Barack Obama on lubanud ameeriklastele riiklikku tervishoiusüsteemi. Praegu on tervishoid Ameerikas suuresti erafirmade käes ning riik ei paku tervisekindlustust — just seetõttu on ligi 50 miljonit ameeriklast kindlustamata.

Tervishoiusüsteemi on lubanud reformida ka demokraatide esindaja Bill Clintoni abikaasa Hillary Clinton. Just Clinton ja Obama on demokraatide kõige tugevamad kandidaadid. Kuigi Clinton oli esialgu Iraagi sõja poolt, siis tänaseks on ta meelt muutnud ning tahab väed Iraagist välja tuua. Obama plussiks on aga see, et tema oli algusest peale sõjalise sekkumise vastu. Just see võib talle mitmes osariigis lisahääli Clintoni hääleka kampaania kõrval.

Vabariiklaste hulgast on kõige suuremat populaarsust kogunud New Yorgi endine linnapea Rudolph Giuliani, Vietnami sõja veteran ning Iraagi sõja häälekas toetaja John McCain, endine babtistide minister ning Arkansase kuberner Mike Huckabee ning mormoon Mitt Romney. Erinevalt demokraatidest ei ole vabariiklaste ridades selget pingerida moodustunud ning kandidaadid on peaaegu võrdse toetuse saavutanud.

Erandina on suurema toetuse on pälvinud Giuliani, kes kogus tunnustust New Yorgi linnapeana nulltoleratsipoliitika ning maffia ninameeste eemaldamisega. Erinevalt paljudest teistest vabariiklastest toetab Giuliani aborti ning geide õigust abielluda, need teemad on alati Ameerika poliitikas olulised olnud.

Vabariiklaste hulgast on kõige innukam tervishoiusüsteemi muutmise toetaja Mitt Romney, kelle kuberneriksolemise ajal võeti Massachusettsi osariigis vastu seadus, mis kohustab kõiki täiskasvanud kodanikke tervisekindlustust omama. Ameerikas korraldatud küsitluste käigus väitis ligi kolmandik vastanuid, et nad ei valiks mormooni presidendiks, kuid seda sama väitsid ameeriklased ka näitlejast presidendi kohta (Reagan).

Eesti jaoks on kõige olulisemad punktid Ameerika suhted Euroopaga üldiselt, kuid selle teema ebapopulaarsuse tõttu ei ole meie jaoks midagi olulist praeguses varajases staadiumis välja öeldud. Teine oluline teema on Iraagi sõda — ettevõtmine, mille eest me oleme riigina president Bushilt mitmeid kordi kiita saanud. Kõige suurema tõenäosusega tõmbab järgmise Ameerika president väed Iraagist välja ning siis peab Eesti koostöö arendamiseks uue suuna leidma.

Ajalooliselt on pärast vabariiklasest presidendi ametiaja lõppemist asemele valitud demokraat ning vastupidi. Praeguse presidendi toetus on viimase nelja aasta jooksul langenud 50 protsendilt 30-le. Selles kajastub selgelt ameeriklaste häälestatus Iraagi sõja ning isepäise valitsemisstiili suhtes.

Siiski on selle aasta valimised igati ajaloolised: esimest korda Ameerika Ühendriikide ajaloos on võimalus, et presidendiks saab naine või mustanahaline mees. Iowa ning New Hampshire’i eelvalimised näitavad demokraatide seast tugevat toetust nii Obamale kui ka Clintonile, vabariiklaste seast on esialgu kõige suurema toetuse saanud Mitt Romney.