Kristiina Ojuland: Medvedevi sada päeva
Ainuüksi kapitali äravool 2008 esimeses kvartalis oli 22,8 miljardit dollarit. See räägib selgelt keelt ettevõtjate hirmust ja ebakindlusest. Võib oletada, et kapitali väljavool Venemaal kasvab veelgi, arvestades viimaseid sündmusi.
Medvedevit pannakse järjekindlalt paika
Kui Putin süüdistas New Yorgi börsil noteeritud korporatsiooni Metšel selles, et nad müüvat oma kraami Vene siseturul liiga kõrge hinnaga ning selleks olevat vaja lausa juurdlusorganite sekkumist, siis lendasid firma aktsiad selle peale 300% alla, tassides vabalangusesse kaasa kõik Venemaa börsid. Kokku kukkusid Vene aktsiad paari päevaga 100 miljardit dollarit. Börsidele oli selge, et uued Jukosed on tulemas.
Eriti viimastel kuudel on inflatsioon Venemaal suurenenud väga kiiresti. Presidendina toetas Putin enam-vähem konservatiivset fiskaalpoliitikat. See võimaldas rahulikku, vapustusteta arengut. Saades aga peaministriks lõi Putin sellele põhimõttele kohe käega ja asus riigireserve läbi lööma.
Riigireservide jätkuv paiskamine majandusse kütab üles juba niigi suurt inflatsiooni eelmise aasta 8% tasemelt suisa 17 %-le, teatud sektorites isegi kõvasti rohkem.
Selliseid näiteid Venemaa arengutest on ohtralt. Veel nädal tagasi sai öelda, et saja päeva jooksul on vahest enim silma torganud Medvedevi võitlus korruptsiooniga. Teema on kahtlemata Venemaal aktuaalne, sest paljud, kes selles riigis püüavad ettevõtluses kanda kinnitada, peavad arvestama sellega, et ilma altkäemaksuta ei ole võimalik asju ajada.
Viimase Moskva-visiidi ajal juhtusin jälgima telest ülekannet, kuidas Medvedev kutsus riigiduuma juhid kokku, et küsimust arutada.
Niisiis, korrespondendid jälgivad kohale saabuvate riigiduuma juhtide kogunemist. Korraga näevad reporterid, et residentsi poole vuhiseb hirmkallis Maybach. Kes võiks küll olla see oligarh, kes presidendi residentsi kihutab? Abramovitš, Deripaska? Maybachist astub välja Vladimir Žirinovski. Vaevalt käitus juhuslikult väljakutsuvalt mees, kelle iga liigutuse on lavastanud Venemaa eriteenistused.
Korruptsiooni vastu võitlev Medvedev pandi jälle paika. Seekord ajakirjanduse ees. Venemaa on poliitilises mõttes ikka Bütsants. Näiteks äsja andis Venemaa Hiinale ära suure tüki vaidlusalusest territooriumist, sellekohased lepped olid valmis juba Putini ajal, kuid Putin otsustas armulikult jätta Medvedevile „au” reaalselt ära anda nii suur tükk Venemaa käes olevast territooriumist.
Putin on ikka esimene mees Venemaal
Presidendi esimese saja päeva viimasel nädalal toimus aga suurim muutus. Medvedevil sai Putini poolt osaks järjekordne ja erakordne „au” — alustada uut sõda.
Kõigi nende saja päeva jooksul jätkas Venemaa agressiivset, imperialistlikku, sõjakat joont oma naabrite suhtes. Nagu paljud kogenud maailma tipp-poliitikud ennustasid, võttis Venemaa viivitamatult ette rünnaku Gruusia vastu pärast seda, kui NATO keeldus sakslaste vastuseisu tõttu Bukaresti tippkohtumise aja Gruusiale alliansiga liitumise tegevuskava andmast.
Tahaks uskuda, et agressioon Gruusia vastu avab ka nende riikide silmad, kes tänaseni on eelistanud mugavalt Venemaa kurjakuulutavast tegevusest mööda vaadata või lihtsalt vaikida. Meie oleme tunda saanud, millised tagajärjed on sellel vaikimisel. Kas ka need, kes pole vaikimise tagajärgi vahetult tunda saanud, võtavad hoiatust kuulda?
Agressioon suveräänse ja demokraatliku riigi vastu ei saa jääda vastuseta. Praegusel hetkel on kõne all Venemaa lahutamine suurriikide klubist G8, Euroopa Nõukogust. Ka ei pääseks Venemaa WTO-sse ning OECD-sse. Aktiivselt on propageeritud olümpiamängude äravõtmise ideed.
Olen alustanud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liberaalide grupi aseesimehena tegevust Vene Föderatsiooni delegatsiooni liikmete akrediteeringu peatamiseks Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblees. Kergeks see ei kujune.
Homme täitub Vene Föderatsiooni presidendil sada päeva oma ametis. Nende päevade jooksul oleme näinud kümneid ja kümneid lavastusi, viimasena sõda Gruusias. Kõigi nende lavastuste peaosatäitja on aga olnud Venemaa peaminister, mitte president. Ainult need rollid, kus on pidanud rahvale halbu sõnumeid edastama, on Medvedev endale saanud. Venemaa superstaar Tšetšeenia teisest sõjast alates on olnud Vladimir Putin.
