Kristen Michal: Mikser muutis eestikeelse õppe küsimuse isiku ründamiseks

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal avaldas kahetsust, et Sven Mikser muutis tegeliku küsimuse eestikeelsest õppest vene koolides hoopis tema isiku ründamiseks.

Uus nädal, uus lugu. Eelmisel nädalal selgus, et olen süüdi, et IRL ei toetanud SMS laenusid piiravat eelnõu, sest ma ei öelnud neile, et saadikud peaksid toetama seadust, mille poolt nad sõnades olid.

Sotsiaalmeedias palusid seepeale kodanikuaktivistid ironiseerides mul oma tööd tõsisemalt võtta ja IRLile öelda, mida teha järgmisel korral.

Täna siis selgub, et sotsiaaldemokraatide haridusideoloogide Jevgeni Ossinovski ja Jaak Alliku pikalt kestvad jutud eestikeelsele õppele ülemineku ebaõnnestumisest ning vene keeles antud sõnumid, et senised plaanid tuleks ümber vaadata on ka minu plaan?

Ja seda plaani on sepitsetud ilmselt aastaid, arvestades Ossinovski riigikogus 2013. aastal tehtud ettepanekuid seadusi vene keelde tõlkida, või selle aasta jaanuaris antud intervjuud vene Delfile, kus ta vastab, et jah, osalisele eestikeelsele õppele üleminek, nagu plaanitud 60 protsendi ulatuses, tuleks ümber vaadata.

Kahju, et Sven Mikser on otsustanud tegeliku küsimuse – mida plaanivad sotsiaaldemokraadid eestikeelse õppega vene koolides teha – muuta hoopis isiku ründamiseks.

Fantaasiatest faktide maailma astudes: sotsiaaldemokraatidega läbi rääkides oli üsna tuntav soov töiselt üle vaadata eestikeelsele õppele üleminek venekeelsetes gümnaasiumites.

Eesti keele õppimine on Eestis alati oluline

Läbirääkimistel vaidlesime intensiivselt ja koalitsioonileppesse sai kirja, et jätkame üleminekut osaliselt eestikeelsele õppele vastavalt kehtivale seadusele. Lisaks analüüsime olukorda ja tõhustame eesti keele õpet.

Koalitsioonileppes kokkulepitu tähendab, et valitsuse poliitika on eesti keele õpet tõhustada ning üleminekut jätkata. Ja kindlasti ei saa teha nii, et öeldakse, et eestikeelset õpet tõhustame, kuid tegelikult selle varjus loobutakse seaduse tasemel otsustatust ja vähendatakse keeleõpet.

Eesti riigis eesti keele õpetamine on oluline teema. Eestikeelsele õppele otsustati üle minna juba taasiseseisvumise järgselt ja 2007. aastal tegi Andrus Ansipi juhitav valitsus selle teoks.

Üleminekuga on tegeldud aastaid, see ei ole alanud tänasest haridusministrist ja sinna ka ei lõpe. Peamiselt on selle vastu sõna võtnud Keskerakond. Sotsidega ühisosa on meil selgelt olemas – oleme mõlemad nõus sellega, et eestikeelse õppe kvaliteeti tuleb tõsta.

Näiteks õpetajakoolitusse või õppematerjalidesse täiendavalt panustades. Mõtted, mis tõukuvad ideest parandada eesti keele õpet, leiavad meie poolt toetuse.

Ja kahekeelne jutt, et justkui tuleb eesti keelt õppida ja justkui mitte, teevad kõva karuteene just vene noortele. Kui me soovime, et iga vene noor saaks sama hea juurdepääsu Eesti tööjõuturule, ülikooliharidusele ja tasuva töökoha, siis vasakpoolsed mängivad noorte tulevikuga, andes neile valesid signaale.

Kas me peaks mõnes suuremas riigis adekvaatseks poliitikut, kes räägiks, et ega väga polegi vaja selle maa keelt osata, saab ka ilma?

Lõpetame selle mängu ära – ütleme ausalt, jah, eestikeelsele õppele minnakse üle seaduse kohaselt ning eesti keele õpe saab minna tulemuslikumaks. See ühine plaan on Eesti huvides, olenemata rahvusest.

Sven, ma usun, toetab seda plaani, ja nii saavad kaks erakonda seda ühiselt ellu viia ning tulemus saab hea.