Kristel Siitam-Nyiri: Kas veel sündimata laps vajab kaitset?

 (50)
Kristel Siitam-Nyiri: Kas veel sündimata laps vajab kaitset?
Foto: Marko Mumm

See on küsimus, mille üle on puhkenud meedias arutelu, kuid kahjuks on kõlama jäänud vaid raseduse ajal suitsetamine ja sellele järgnev võimalik vanglakaristus.

Esiteks, saan kinnitada, et kedagi ei ole plaanis vangi saata ainuüksi sellepärast, et ta raseduse ajal suitsetab. Teiseks, tähelepanu alt on välja jäetud lapseootuse ajal lisaks suitsule ka teiste karmide meelemürkide – narkootikumide, alkoholi, kangete ravimite tahtlik kasutamine ja teadlikult oma sündimata lapsele püsiva tervisekahjustuse, isegi puude tekitamise külg. Rõhutan sõnu tahtlik ja teadlik.

Eelkõige on meie eesmärk ennetavalt kaitsta sündimata lapse tervist. Muudetud sõnastus, mis on olnud avaliku tõlgenduse ja arutelu all, on järgmine: vigastamise, aine manustamise või muu teoga naise emakas oleva inimloote teadvalt kahjustamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Sealjuures ei ole oluline, kes loote tervise kahjustajaks on ema, isa, mõni muu lähikondne või sootuks võõras inimene.

Seadus näeb ka praegu ette karistuse sündimata lapse kahjustamise eest, kui sellega põhjustati raseduse katkemine või loote surm. Seega oleme uut sõnastust vaadates oluliseks pidanud mitte ainult loote elu, vaid ka tervist. Oluline on mõista, et vastutusele võtmiseks ei piisa pelgalt võimalikust ohust lootele, vaid tekitatud peab olema tervisekahjustus - näiteks kehavigastus või puue.

Seotud lood:

Kasutades just suitsetava ema näidet võiks konstrueerida võimaliku elulise juhtumi. Lapseootel naine on pikaaegne nikotiinisõltlane ja alkoholi kuritarvitaja. Tal puuduvad muud meditsiinilised riskid, kuid sellele vaatamata on tema mitmed rasedused katkenud.

Vaatamata põhjalikule nõustamisele ning sellele, et arst juhib korduvalt tema tähelepanu võimalikele rasedusaegse suitsetamise ning alkoholitarbimise riskidele ja tagajärgedele, jätkab naine nii suitsetamist kui ka joomist. Laps sünnib puudega.

Kui kohtuarstlik ekspertiis kinnitab, et lapse tervisekahjustused on põhjustatud just tubakast ja alkoholist, saab kaaluda ema vastutusele võtmist. Seega veelkord - lisaks teole (raseduse ajal keelatud aine manustamine vms) peab olema tuvastatud tagajärg (loote tervisekahjustus), põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel ning teo toimepanija tahtlus.

On loomulik, et arvestame veel sündimata lapsega kui täisväärtusliku ühiskonnaliikmega. Lapseootel oleva naise teadlikkuse tõstmiseks on riik arendanud teenuseid nagu näiteks spetsiaalne arstiabi, treeningud, nõustamised ja loengud. Nende eesmärk on tagada veel sündimata lapsele täisväärtuslik elu, suutlik ja terve ema.

Nende teenuste mõju on suunatud tulevikku ja veel sündimata lapse hüvanguks. Ka inimloote kahjustamise eest karistuse ettenägemine on suuresti ennetava iseloomuga - et sünniks terve ja elujõuline inimene. Usutavasti kõik emad nõustuvad eeltooduga, kuid miks jääb meedias aruteludes kõlama see, et sündinud imiku tahtlik vigastamine, talle tervisekahjustuse või isegi kestva puude tekitamine on mõistetavalt kuritegu, loote tervise teadlikku kahjustamist aga kuriteona ei nähta?

Praegune arutelu on tekkinud just õigel ajal, sest eelnõu on hetkel kooskõlastusringil, et justiitsministeerium saaks koguda erinevate valdkondade esindajate arvamusi ja ettepanekuid antud normide muutmise kohta. Lisaks, kui kogu see avalik arutelu on mõjutanud kasvõi üht lapseootel ema ja ta on järgmise sigareti tõmbamata jätnud, on eelnõu juba oma teoreetilises käsitluses palju head teinud.