Riigikaitseõpetuse traditsioon Eesti koolis ulatub vabariigi algusaegadesse, täpsemalt 1927. aastasse. Ka täna on kõikidel Eesti gümnaasiumidel ja kutsekoolidel võimalus õpetada valikainena riigikaitseõpetust.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kaitseministeeriumi andmetel õppis 2013/2014 õppeaastal riigikaitseõpetust vaid ca 4000 gümnaasiumiosa õpilast 26 800-st. Ainet õpetati 130 gümnaasiumis ja 14 kutsekoolis ning ühes põhikoolis ja ülikooli kolledžis. Statistikast võib järeldada, et ligikaudu saja üldhariduskooli ja nende 37 000 õpilaseni riigikaitseõpetus 2013/2014 õppeaastal ei jõudnud.

Milleks riigikaitseõpetus? Riigikaitseõpetus annab põhjalikud teadmised riigikaitsest, palju praktilisi oskusi ning esitab väljakutse igapäevasele koolirutiinile. Lisaks saab paljut õpitust õppekäikudel ja välilaagris järele proovida. Riigikaitseõpetuse kursuse kogumaht on 70 õppetundi. Pool sellest kulub teooriale ning pool pühendatakse praktilisele õppele ja välilaagrile.

Riigikaitseõpetusega taotletakse, et õpilased saavad põhiseadusest lähtuvalt teadlikuks oma riigikaitsealastest kohustustest ja õigustest ning ettekujutuse kaitseväeteenistuse liikidest. Õppetegevuse kaudu omandatakse riigikaitse valdkonna teoreetilised teadmised, mis kinnistatakse praktilise tegevuse kaudu. Riigikaitseõpetuse eesmärk ei ole militaarsuse propageerimine. Selle õppeainega pannakse alus Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele, kujundatakse kodanikuteadlikkust ja valmisolekut vajaduse korral Eestit kaitsta.

Ühiskonnas tuleks jätkata diskussiooni kohustusliku riigikaitseõpetuse üle. Mina olen kohustusliku riigikaitseõpetuse pooldaja, kuna riigi kaitsmine ei saa olla valikuline. Riigikaitseõpetus peaks jõudma iga üldhariduskooli õpilaseni! Eesti NATO Ühingu juhatuse esimehena soovin, et Eesti noored oleksid oma riigile lojaalsed kodanikud, kellel on positiivne hoiak, teadlikkus ja valmidus vajaduse korral Eestit kaitsta ning kes tegutseksid lähtuvalt õigusriigi põhimõtetest.