Krista Mulenok: Noorte kehv tervis on julgeolekurisk
Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamist kaitseväeteenistuskohustust võtta soovivale isikule, kutsealusele, asendusteenistujale ja reservis olevale isikule viib läbi KRA juures asuv arstlik komisjon.
2013. aastal väljastati KRA arstilike komisjonide poolt kokku 21311 kutset sh 50 kutset naissoost isikutele. Kokku langetasid arstlikud komisjonid 11484 otsust, millest 34% st 3878 kutsealust, sh 34 naist vastasid kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, kuid ka nendest 40%-le pandi diagnoosideks kas lihaskonna- ja sidekoehaigused, silma ja silmamanuste haigused või vigastused, mürgistused ja teatavad muud väliste põhjuste toime tagajärjed.
Ajutiselt ei vastanud nõuetele 4163 noort, st 36%, kuna diagnoositi lihaskonna- ja sidekoehaigusi, psüühika- ja käitumishäireid kui ka vereringeelundite haiguseid. Hea ravi korral on võimalik mainitud terviseprobleeme vähendada ning 2 aasta pärast uuesti arstlik kontroll läbida. Tervisenõuetele mittevastavaid oli 3443, st 30% ning diagnoosiks nii psüühika ja käitumishäired, lihaskonna- ja sidekoehaigused kui ka närvisüsteemihaigused. Infoks veel niipalju, et KRA arstlik komisjon ei lükka umber juba eelnevate arstide poolt tehtud otsuseid ning 2013 ja 2012 aastal tehtud otsuste suurusjärk sisuliselt sama, kuid 2013 tervisenõuetele vastavaid otsuseid langetati vähem.
Statistika on masendav ja tekitab mitmeid küsimusi. Mis on juhtunud meie noorte tervisega? Kas tervisenõuded on liiga kõrged või probleem milleski muus? Kas edaspidi peaks asendusteenistus olema võimalik mitte ainult usulistel või kõlbelistel põhjustel vaid ka tervislikel põhjustel? Kas arstlikud komisjonid on teinud oma tööd piisavalt korrektselt? Kui hea on noorte tervis teistes Euroopa Liidu liikmesriikides?
Kui selline trend Eestis jätkub, siis tulevik on ebakindel ning Eesti kaitsmiseks tuleb kaasata ka rohkem naisi, näiteks Norras on ajateenistus naistele kohustuslik. Hetkel puudub kahjuks statistika, et teha järeldusi noorte naiste terviseseisundi kohta, kuid ma ei oleks siinkohal ülimalt optimistlik.
Sel nädalal õnnestus mul tervise teemadel vestelda sotsiaalminister Helmen Kütiga ning loodan, et võimalikult kiiresti selgitatakse välja noorte halva tervisliku seisundi põhjused ning võetakse erinevate ministeeriumite koostöös kasutusele abinõud olukorra parandamiseks tulevikus.
Kui Eesti rahval on minusse kui kodanikuühiskonna kandidaati usku ja osutun valituks Euroopa Parlamenti, siis minu peamiseks eesmärgiks oleks turvalise tuleviku kindlustamine läbi laste ja noorte tervise ning õiguste eest seismise. Olen allkirjastanud Lapse Õiguste Manifesti, kuna ükski kahekümnest Euroopa Parlamendi alalisest komisjonist ei kanna praegu selgesõnalist vastutust laste valdkonna eest. Saadikuna oleks mul võimalik kaasaaidata laste õiguste eest vastutava alalise komisjoni loomisele Euroopa Parlamendis.
