Kriisi lahendamine toppab poliitikute laual
Gori linnast on küll mõned Vene sõdurid välja viidud, kuid okupatsiooniväed on endiselt kohal. Samuti püsib Vene okupatsioon Senakis. Venemaa üritab neid linnu kasutada mingisuguse vahetuskaubana, nähtavasti Lõuna-Osseetia vastu, mida tahetakse Gruusiast ametlikult eraldada. Kuid see võib nõuda pikka paigal istumist, sest ükski rahvusvaheline organisatsioon ei kavatse Gruusiat territoriaalkaotustega nõustuma sundida.
Samal ajal on NATO juba kannatuse kaotanud. Peasekretär Jaap de Hoop Scheffer nimetas Vene vägede Gruusia territooriumil viibimist okupatsiooniks ja teatas, et lähemal ajal ei kutsuta NATO-Venemaa koostöönõukogu kokku mitte ühelgi tasemel. Sisuliselt on lakanud eksisteerimast ka ühendus G8 ja taassündi teeb tööstusriikide ühendus G7, kuhu Venemaa ei kuulu.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov vastas NATO tegevusele verbaalse rünnakuga, väites, et allianss olevat Tbilisi “kriminaalse reÏiimi” suhtes “kallutatud hoiakuga”. NATO-Gruusia koostöönõukogu loomine vaid julgustavat Gruusia tulevasi sõjalisi aktsioone, lisas kindralstaabi aseülem Anatoli Nogovitsõn.
Eile teatas president Dmitri Medvedev Sarkozyle siiski uue kuupäeva, millal tankid Gorist välja viiakse. Kõik senised lahkumiskuupäevad on osutunud blufiks.
USA, Suurbritannia ja nn uue Euroopa riikide surve pani ka tõrksamaid nn vana Euroopa riike (ennekõike Itaaliat ja Prantsusmaad) nõustuma NATO-Vene suhete külmutamisega, kuni Vene väed on Gruusiast taganenud. 45 kilomeetrit Tbilisist Gori poole on Venemaa sõdurid kaevunud maasse ja maskeeringuna tõmmanud käistele ka rahuvalvajate sinised lindid.
Samal ajal pole näha ka mingit võimalust liikuda edasi Sarkozy plaani kuuenda punktiga ehk Abhaasia ja Lõuna-Osseetia staatuse rahvusvahelise aruteluga. Vene väed ei kavatse sealt ilmselt lahkuda ja Venemaa on ainsa riigina valmis neid Gruusiast eraldiseisvana tunnistama. NATO peab mõlemat territooriumi kindlalt Gruusia osaks.
Rahvusvaheline Punane Rist sai alles nüüd, poolteist nädalat pärast sõjategevuse väidetavat vaibumist, Vene võimudelt loa siseneda Lõuna-Osseetia territooriumile. Humanitaarabi kohaletoimetamiseks tuleb veel teha kohalikke ettevalmistusi.
Inimõiguste survegrupp Human Rights Watch (HRW) laidab ka Gruusia vägesid tsiviilelanike pommitamise eest, kuid samal ajal on leidnud kinnitust väited, et Vene sõdurid tegelevad Lõuna-Osseetias grusiinide külade sihikindla põletamise ja etnilise puhastusega.
Peale selle on HRW esindajad juba sama hästi kui tõestanud, et Venemaa sõjalise sekkumise ajendiks toodud väited 2000 hukkunust Gruusia “genotsiidis” ei vasta kuidagi tõele. Venemaa peaprokuratuur on leidnud Lõuna-Osseetias 133 hukkunut. Gruusia teatab omalt poolt 215 hukkunust, kellest 69 olid tsiviilelanikud.
