Tänu odavamale Lähis-Ida veeldatud gaasile (LNG) ning Norra gaasile Euroopas jätkuvalt turuosa kaotav Gazprom annab positsioone käest ka Venemaa siseturul. Oligarh Timtšenko suurosalusega gaasifirma Novatek (kus muide ligi 10 protsenti kuulub ka Gazpromile) haarab Gazpromi käest järjest endale klientideks ühe Venemaa suurettevõtte teise järel. Järjest suuremat suutäit Venemaa gaasiturust himustab Setšini juhitav naftahiid Rosneft. Selle aastal lõppeb Gazpromil 40 protsenti pikaajalistest siseriiklikest gaasitarnelepingutest, mis tähendab, et aasta lõpuks võib Novateki ja Rosnefti käes olla juba üsna märkimisväärne osa Venemaa gaasiturust.
Praktiliselt viimase bastionina, mis on Venemaa riigieelarve kuldhanele Gazpromile jäänud, seisab nende ekspordimonopol. Ja nüüd kõigub seegi! Ja kõigutajateks ikka need samad Setšin ja Timtšenko, kelle toetuseks võttis sel nädalal sõna ka president Vladimir Putin, keda on alati peetud Gazpromi suurimaks kaitsjaks.
Putin teatas kolmapäeval Novo-Ogorjovos presidendi energeetikanõukogu koosolekul, et tuleb tõsiselt kaaluda Venemaal toodetava LNG ekspordi järkjärgulist liberaliseerimist ehk siis lubada LNG-d eksportida ka teistel firmadel peale Gazpromi. (Gazprom ekspordib praegu LNG-d Sahhalinilt peamiselt Jaapanisse ja Lõuna-Koreasse)
Väga tähelepanuväärne oli detail, et sellel kõiki Venemaa energeetikajuhte koondanud nõupidamisel puudus Gazpromi juht Aleksei Miller. Ta kas meelega jättis nõupidamisele minemata või teda lihtsalt ei kutsutudki.
Eriti Novatek on juba mõnda aega ihunud hammast LNG otseekspordile Euroopasse, aga ilma Gazpromi monopoli murdmata nad ise otse müüa ei saa. Novatek kavandab koos Prantsuse Totaliga nimelt väga võimsat LNG tootmiskompleksi Jamali poolsaarel. Projekti maksumus on 20 miljardit dollarit ehk see on 2,5 korda kallim kui näiteks kuulus Nord Streami projekt. Rosnefti huvi LNG ekspordi vastu on seni rohkem hüpoteetilisem, sest neile küll kuuluvad suured gaasivarud Arktikas (hinnanguliselt kuni 80 triljonit kuupmeetrit), aga jumal üksi taevas teab, millal neid reaalselt kaevandama ning seejärel LNG-na eksportima hakatakse.
Eks see on ka arusaadav, miks seni Gazpromi ekspordimonopoli aastaid kaitsnud Putin asus vastupidisele seisukohale. Hoolimata maailma suurimatest gaasivarudest on Venemaa osa LNG maailmaturul vaid neli protsenti. "Kui me ei hakka ajama aktiivset poliitikat, siis me riskime sellega, et anname praktiliselt täielikult selle turu meie konkurentidele," ütles Putin. Venemaa huvid on siiski kõrgemad kui Gazpromi omad.
Kui Venemaa nüüd tõepoolest lubab Novatekil hakata iseseisvalt LNG-d eksportima Euroopasse (esialgu käib jutt ainult sellest!), siis saab neist Gazpromile konkurent ajal, kui viimase eksport Euroopasse nagunii langeb. Eelmisel aastal langes see 7,5 protsenti, ainsa riigina suurenesid gaasitarned Türgisse. Gazpromi Euroopa-ekspordi mahtude vähenemise ja hinnalanguse tõttu jäi Venemaa riigieelarvel eelmisel aastal saamata kümneid miljardeid rublasid, nentis Moskva päevaleht Kommersant.
Kuigi LNG mahud ei saa Venemaa gaasiekspordis lähiaastatel olla kuigi suured, polegi see kõige olulisem.
Olulisem on see, et monopoli kaotamine LNG ekspordile võib olla esimene samm kogu Gazpromi ekspordimonopoli kaotamisele, mis on Venemaal tagatud koguni seadusega! (Vastu võetud 2006. aastal ehk Gazpromi mõjukuse tippajal) Kui see nii peaks minema, siis tähendaks see terve mõtteviisi muutumist Venemaal. Karta on, et lähiaastatel seda veel ei juhtu.
Mõjub justkui sümboolsena, et ajal kui Gazpromi monopol mureneb, suri sel nädalal Gazpromi impeeriumi üks loojaid, monopoli juht 1992-2001. aastani Rem Vjahhirev.
