Kõrgkoolid salastasid sisseastujate nimed
Kõrgkooli pürgijate nimed olid asendatud tunnuskoodidega, nagu nõuab avaliku teabe seadus. Selle järgi loetakse eraelulisteks isikuandmeteks muuhulgas inimese võimeid või muid isiku iseloomuomadusi kirjeldavaid andmeid.
Nende kategooriate alla võib paigutada ka riigieksamite ja sisseastumiskatsete hinded ning sisseastujate kohad pingereas.
Nimede asendamine tunnuskoodidega välistas vastuvõtuperioodil sisseastujate tuttavate ja sõprade võimaluse pingeridu ja eksamitulemusi uudistamas käia. Ainult teatud erialade vestlusvoorus tuli kandidaatidel eksamikomisjonile ka oma nimi avaldada.
“Vestlusvoorus oled ikka inimene, mitte number,” lausus Aarelaid.
Kõrgkooli pürgijate sisseastumiskatsete tulemused jäävadki teistele saladuseks, sest riigieelarvelistele kohtadele sissesaanute nimekirjad on järjestatud tähestikuliselt, mitte eksamitulemuste põhjal.
Riigi poolt rahastatavatelt kohtadelt välja jäänute järjestus on küll pingereas, kuid esitatud tunnuskoodiga.
Hinnete ja nimede ühel lehel avaldamise keeld peaks seaduse järgi kehtima õppeaasta jooksul saadud õppetulemuste kohta, kuid Tallinna Tehnikaülikooli vastuvõtutalituse spetsialisti Merli Mägeri sõnul sõltub see õppejõu ja üliõpilaste vahelisest kokkuleppest.
“Mõni õppejõud paneb eksamitulemused välja nimekirjana, mõni õpinguraamatu numbri järgi,” ütles Mäger.
Andmekaitse inspektsioonil pole Aarelaiu sõnul tulnud seadusetäitmist kontrollida, sest üliõpilased teevad selle töö tavaliselt ise ära.
“Kui praegu tekib taoline nõue kahe seaduse koosmõjust, siis peagi riigikokku jõudvas uues isikuandmete kaitse seaduses on üritatud kõik isikuandmeid puudutavad asjad kokku viia,” ütles Aarelaid.
Tartu Ülikool sattus andmekaitseseadusega vastuollu mullu, kui pani võrguleheküljele vastu võetud üliõpilaste andmed, kodused aadressid ja telefonid.
