Kõrgkool neelas alla kutseõppeasutuse
EMA merekooli vilistlased on pöördunud riigikogu kultuurikomisjoni ning haridus- ja teadusministeeriumi poole, kuid vastus on olnud ikka üks: integreerimine, kokkuhoid, dubleerimise lõpetamine. Rahapuuduse tõttu ei huvita kedagi sisu, vaid betoon, toimub osav suhtlus kabinetivaikuses ja JOKK paberitel. Küsin: kui juba jõuvõtetega integreerida, siis miks ainult merehariduses? Integreerigem siis juba kõik kutseõppe erialad ülikoolidesse, paberil saaks seda ju teha küll.
Haridusvaldkonna asjatundja Erkki Piisang ütles koolitusel: „Kui kõrgkool tahab hakata enda sees juhtima ka lasteaeda ehk kutseõpet, on tagajärjeks kaos.” Erinevalt õpetamisest kõrgkoolis toimub kutseõppes 50% kasvatustöö ja 50% õpetamine. Spetsiifika nõuab väljaõppinud spetsialiste, kellel on õpilaste jaoks aega ka väljaspool õppekavategevust.
Akadeemia valis piraatluse
Tormihoiatus anti merekoolile juba 2005. a lõpus, kui mereakadeemias endas algasid intriigid, oldi väsinud autoritaarsest juhtimisest, pidevast rahapuudusest, töötajate motivatsioon oli langenud. Tollane juht kippus kätt sirutama merekooli rahakoti poole, tekitades oma projektide katteks 6,5 miljoni Eesti krooni suuruse augu romustunud sõjalaeva ostuga Taanist ja europrojektide lappimisega. Lubadus tohutu võlg merekoolile tagastada jäigi lubaduseks. Lisaks sokutati romu direktori vastuseisust hoolimata merekooli rahakoti najale kai äärde roostetama. HTM andis hiljuti vraki tasuta üle mereväele lammutamiseks. Keegi tehtu eest ei vastutanud.
2006. a lõpus akadeemiast vallandatud rektori endine kohusetäitja ning seejärel HTM-i tööle võetud merehariduse nõunik võttis oma esimeseks rünnakuobjektiks merekooli. Ministeeriumist saadeti mereakadeemiasse nõue muuta kohe akadeemia põhimäärust, nii et merekoolist saaks kutseõppeosakond. Peeter Järvelaid sellele provokatsioonile ei allunud ning selgitas, millised probleemid sellega kaasnevad.
Uue rektori tulekul 2007. a algas protsess taas. Kooli saadeti järelevalve kontroll, kelle ülesandeks oli fabritseerida puudusi eesmärgiga kool likvideerida ning luua selle baasil kutseõppeosakond. Mäletan prouat, kes õpetajate ette astudes ütles: „Mul on hea meel teatada, et õpilased on kooli ja õpetajatega väga rahul, nii et muretsemiseks pole põhjust!” Valminud raport aga koosnes kindlale huvigrupile sobivast tekstist, mis merekooli töötajaid sügavalt solvas ja tekitas umbusaldust HTM-i vastu.
Algasid tõsised pinged, rahaline seis halvenes oluliselt mõlemal poolel. Lisaks kulukas ja halduskulusid kasvatanud sundkolimine Mustakivi hoonesse. Ametnikud püüdsid jätkuvalt leida igasuguseid vigu, millega jõuti seadusi tõlgendades kohati absurdini. Jäi arusaamatuks, kas ametnikud ei suutnud või ei tahtnud orienteeruda tekkinud segaduses.
Ettepanek tõmmata hädapidurit
Aprillis 2010 sai merekool võimaluse akadeemia nõunikekogus olukorda tutvustada. Nõunikekogu liikmed, vähemasti enamik neist, kaasa arvatud HTM-i esindaja, leidsid, et olukord on faktidele otsa vaadates tõepoolest halb ja vajab lahendamist. Räägiti sellestki, et edaspidi tuleks määruseid hoolsamini koostada. Nõunikekogu hinnang oli merekooli toetav, tunnustati sisukust ja analüüsivõimet. Imestati, miks tahetakse lammutada hästi toimiv kool. Tekkis lootusesäde, et mõistuse hääl jäi kõlama.
Kuid ikkagi läksid käiku juba proovitud vanad võtted. Koostati juriidiliselt oskuslikke, aga sisult pahasoovlikke dokumente.
Manipuleeriti töötajate hirmuga töökoha kaotuse pärast. Ministri käskkirjaga muudeti nõunikekogu koosseis. Jne. Lõpuks olidki koos hääled, millega sai otsustada, et merekool tuleb likvideerida ning intergreerida mereakadeemia struktuuri.
Oluliste otsuste langetamisel tuleks tellida erapooletud uurimused ja analüüsid asjatundjatelt. Mis kasu on kasvatus- ja haridusteaduste uurimustest, kui neid ei rakendata? Paberil vormistatud JOKK-skeemide puhul koolis on kannatajaks alati õpilased. Kuigi meie kutseõppe edendamise ühingu liikmed on tõdenud, et kui HTM-i ametnikud on midagi otsustanud, siis nad sellest ei tagane, kutsun ometi üles merehariduse praeguses korralduses hädapidurit tõmbama.
Merekooli JOKK-likvideerimise üksikasjalikku kirjeldust loe Õpetajate Lehest
Kommentaaris Sirje Medelli artiklile avaldab Teet Tiko haridus- ja teadusministeeriumi seisukoha: nõustuda tuleb sellega, et akadeemia ja merekooli liitmine pole senini veel andnud soovitud sünergiat; eri tasemete pedagoogide koostöö on kohati lausa puudunud, palju on intriige ja vastasseise. Probleemide põhjusi aga näeb ministeerium mitte struktuurides, vaid inimestes.
Täispikkuses kommentaari loe Õpetajate Lehest
