Kõrgepalgaline ametnik – müüt või tegelikkus?
Pidev kraaksumine, et see asutus maksab nii ja teine naa, et kuidagi oma meeskonda hoida, ei vii kuhugi. Riigiasutus on nagu iga teine asutus, kes peab oma tööjõu hoidma ja tööjõuturul konkureerima. Konkureerima mitte ainult Eesti tööjõuturul, vaid EL-i omal, sest suur osa tippspetsialiste võib töötada ka kuskil mujal. Kes selle inimese asendab?
Olgem täpsed, suurt palka saavad ainult tippametnikud, ülejäänud on madalapalgaline töötegijate mass. Enamikus kõrgharidusega. Tean, millest räägin. Mu mees ka ametnik, kellele meeldib tema töö, aga tasu on napilt üle keskmise. Kompensatsioone ei ole.
Ei usu, et see parteilastest lapsnõunike armee eriti haritud saaks olla. Pigem on ikka tegemist õigesse parteisse kuulumisega, sest miks muidu vahetatakse ministrite vahetudes välja ka nõunikud ja kantslerid jms. Kui nad oleksid ülimalt haritud spetsialistid, siis poleks seda vaja teha.
Aeg-ajalt tuleb nutt peale, kui näen kuivõrd küündimatu, juhm ja hoolimatu on Eesti ametnik. Vallavalitsused näiteks on pidevalt tühjad, kõik vallateenistujad on kogu aeg "objektil". Peale Viimsi vallamaja, kus töö käib, seisab enamik Eesti vallamaju keset tööpäeva jõude. Milleks ülal pidada seda kremplit? Minu ja sinu raha eest. Ja siis ulguda, et raha pole.
Riigikantselei palgatõusude vastu ma ei protestiks. Inimesi koondati, nende tööülesanded jagati teistele. Töö, mis ringi jagati, jäi samaks – selle eest makstav summa kahanes. Seega kokkuhoid. Lisa maksti tõesti lisanduvate tööülesannete eest.
Kaitseministeerium maksab selle eest, et keegi on juhiks saanud ning peab autoga tööle ja koju sõitma. Inimesed saavad palgalisa ametikohast lähtuvalt ja mitte lisanduvatest tööülesannetest. Autokompensatsioon on tegelikult igand ja tulnuks üldse kaotada. Juhtide palgad on nii suured küll, et oma palga eest endale auto liisida.
Pole mõtet lokku lüüa kõikvõimalike lisatasude ümber. Seaduse järgi on kantsleri astmepalk kuskil 25 000. Kas te kujutate ette, et selle raha eest saaks mõne tippjuhi palgata? Et saaks normaalse palganumbri kokku, ongi vaja igasuguste lisadega trikitada. Rääkida on mõtet sellest, kas kantslerite üldine palgatase on liiga kõrge või mitte. 10% annaks sealt küll rahulikult maha võtta. Aga ilma lisatasudeta ei mängi välja.
Tuleb tunnistada, et luksus on ikkagi juhtide mängumaa. Tavaline spetsialist mingitest erilistest hüvedest osa ei saa. Suur osa spetsialiste teeb ikkagi oma tööd väiksema palga eest, kui töö väärt oleks.
Eks paljude arvates kõlbab tööks nimetada üksnes seda, mis tehakse labida, haamri või kirvega, ning omavalitsus peaks olema üldse huviring. Et pärast solgikaevu tühjendamist lähen ja kirjutan ajaviiteks mõne õigusakti valmis (no mis see siis ära ei ole) või, kui jupp asfalti pandud, siis lähen ja esindan omavalitsust mõnes kohtuvaidluses (ütlen ikka mehesõna ja löön korra majja).
Mis te arvate, kes peab kirjutama projekte kõikvõimalikeks rahataotlusteks euroliidu struktuurifondidest ja siis koostama aruandeid nende rahade kasutamisest? Vastama korrektselt tobedatele küsimustele projektitaotluse vormis? Arvutama ja veel kord arvutama? Vallavanem või linnapea?
Kes peab koostama korralduste ja määruste eelnõusid, tegema seda nii, et see vastaks igale võimalikule seadusepügalale ega tooks kaasa kohtuasju? Kes peab korraldama riigihankeid ja jälgima, et kõik vastaks seadustele ja protseduurireeglitele, et kõik need tobedad vorminõuded oleks täidetud?
Seda teeb ametnik, musta töö tegija. See, kelle palk võetakse kärpimisel ette esimesena ja tõstmisel viimasena. Nende arvu ei suurendata ka siis, kui ülesannete maht üle pea kasvab, sest ametnikkonna suurendamine on ju ebapopulaarne.
Juhid teevad tööd suuga. Ainuke asi, mida nad ise kirjutavad, on allkirjad, napisõnalised resolutsioonid ning vahel ka e-kirjad, mis on pea sama napisõnalised. Mõned erandlikud juhid koostavad ise ettekandeid, kui peavad kusagil oma asutust või omavalitsust esindama.
