DELFI - Värsked uudised Eestist ja välismaalt

Korduma kippuvad küsimused

 (18)
Korduma kippuvad küsimused
Corbis/Scanpix

Mis on kommentaar?
Kommentaar on portaali kasutaja poolt loodud sisu — kirjutaja seisukohast nii väljund kui suhtlusvahend.

Miks kommentaare vaja on?
Kommentaari kirjutamine annab selle autorile võimaluse lisada artiklile informatsiooni, anda hinnang, olla kaasatud, väljendada oma emotsioone.
Kommentaari lugeja saab lisainfot ning jagab samuti emotsioone.
Ühiskondlikult annavad kommentaarid ülevate inimeste hinnangutest ja meelsusest.

Milline on hea kommentaar?
Kommentaar, mis:
 — sisaldab lisainfot looga seotud teemal
 — avaldab isiklikku arvamust koos põhjendusega
 — arvustab inimeste mõtteid, tegusid, mitte isikuid endid
 — kommenteerib artikli tugevaid ja nõrku külgi
 — austab kommentaariumi kirjutajaid ja lugejaid
 — on teravmeelne ja huumorikas

Milline on halb kommentaar?
Kommentaar, mis:
- sisaldab tapmisähvardust
- kutsub vägivallale
- sisaldab solvangut
- sisaldab kolmanda osapoole isikuandmeid (isikukood, telefoni numbrid jms)
- sisaldab flood’i ja spämmi (reklaami või muud teemaga mitte seotud risu)
- on sisutu
- diskrimineerib usu, rassi, rahvuse, veendumuste jms alusel
- sisaldab roppusi, sõimu jms
- kutsub seadusrikkumisele
- kutsub ennast kahjustavale tegevusele (enesetapp, narkootikumide tarbimine)

Mida tähendab “leim“?
Halba kommentaari.

Kas inimeste isikuandmeid tohib avaldada?
Kolmandate osapoolte poolt isikuandmete avaldamine ilma selle inimese loata on tema õiguste jäme rikkumine.

Kas foorumisse kirjutamine on ka kommenteerimine?
Sisulist vahet ei ole. Vahe on vaid formaadis — ühed kommenteerivad foorumi kasutaja postitust, teised Delfi lugu.

Kui palju Delfisse kommentaare kirjutatakse?
7000-10 000 kommentaari päevas, millest 2/3 kirjutatakse Delfis ja 1/3 Delfis.

Kes kirjutavad kommentaare?
Kes iganes, kellele antud teema korda läheb.

Kes loevad kommentaare?
Kommentaaride lugejad ei ole alati kommentaaride kirjutajad: lugejaid on kordades rohkem. Kommentaaride lugeja on inimene, kes tahab teada, mida antud teemast siis tegelikult arvatakse.

Mida inimesed kõige rohkem kommenteerivad?
Teemasid, mis on neile kõige lähedasemad, mis puudutavad nende elu ja tegemisi. Tähelepanuta ei jää ka teemad, mis tekitavad emotsioone, nagu näiteks maailmavaatelised ja kõlbelised seisukohad. Nende suhtes on inimestel tihti väga konkreetne arvamus, mida tahetakse teistega jagada.

Mida tehakse halbade kommentaaridega?
Nopitakse heade kommentaaride vahelt välja ning kustutatakse.

Kui palju kommentaare kustutatakse?
5-7 protsenti. Valdav osa sellest on flood (kohatud või reklaami sisaldavad), 1-2 protsenti aga tõeliselt halvad kommentaarid.

Mida tehakse halvasti kommenteerinutega?
Kasutaja, kes rikub korduvalt kehtivaid reegleid, võib kaotada õiguse kommentaare kirjutada — lühemaks või pikemaks ajaks, sõltuvalt „pattude“ tõsidusest ja rohkusest.

Mida tehakse teatega “teata halvast kommentaarist”?
Suunatakse moderaatorile, kes teate esimesel võimalusel läbi vaatab ning otsustab, kas kaebus on põhjendatud (kommentaar võetakse maha) või mitte (kommentaar jääb alles).

Mida näitab kommentaari all täiend “Vaata sama kasutaja kommentaare”?
Seda klikkides näed kõiki kommentaare, mille sama kasutaja on kõnealuse loo juurde jätnud (ka siis, kui ta on teinud seda erinevate nimedega).

Mida teha, kui keegi sinu kohta halvasti on kirjutanud?
Esiteks, pöörduda toimetuse poole. Selleks on Delfi lugude päises link: "Teade toimetajale". Kirjale tuleks lisada vastava loo link ja selgitus, millega see kommentaar kasutajat solvab, see lihtsustab oluliselt otsuse langetamist.

Toimetus halva kommentaari kirjutajat ei tuvasta.

Teiseks, kui tegu on tõsise solvanguga, on võimalus pöörduda kohtusse eeltõendusmenetluseks. Kui kohus peab avaldust põhjendatuks, saadab kohus portaalile ja internetiteenuse pakkujale järelepärimise ja tuvastada kommentaari kirjutaja.

Kes vastutab halva kommentaari eest?
Mujal maailmas kommentaari autor, (juhul, kui väljaanne eemaldab kommentaari sellest teatamisel). Eesti kohtupraktika kohaselt aga nii kommentaari autor kui ka väljaanne, kus soovimatu kommentaar ilmus.

Mis on kommentaatorite enesetsensuur?
Sõnavabaduse kasutaja peab tunnetama oma vabaduse piire. Aeg-ajalt kipuvad inimesed unustama, et kriitika ei ole solvang ning arvamus ei ole poriga loopimine. Õnnetusjuhtumi üle parastamine, eksinu üle irvitamine ning isikuvastased solvangud ei kaunista kedagi. Selline käitumine on lubamatu nii ühiskonnas kui kommentaariumis ning sellega peaksid kommentaatorid arvestama juba enne kommentaari kirjutamist.

Mis on kommentaariumi eneseregulatsioon?
Delfi kommentaare lugedes võib märgata, et suurem osa kirjutajatest saab üsna selgelt aru, kuidas võib väljenduda ja kuidas mitte. Inimesi, kes risustavad kommentaariumi mõttetuste, roppuste või lauslollusega, kritiseeritakse sageli ka kaaskommentaatorite poolt. Selline suhtumine muudab kommentaariumi paremaks nii kirjutajate kui lugejate jaoks.

Kuidas mujal maailmas kommenteerida saab?
Selget standardit pole. Mõnes väljaandes on see lubatud ainult registreeritud kasutajatele, mõnes kõigile soovijaile, mõnes läbivad kommentaarid aga hoopis eeltöötluse (kommentaarid loetakse enne avaldamist üle).

Kuidas mujal maailmas halbade kommentaaridega ümber käiakse?
Valdavalt kehtib “Notice and take down” -praktika. Halvast kommentaarist teatatakse ning vajadusel kommentaar kõrvaldatakse. Mõningad väljaanded on aga kasutusele võtnud ka omapärasemaid lahendusi — näiteks võetakse sobimatute kommentaaride seest välja täishäälikud („krd lll rsk”), antakse usaldusväärsetele kommentaatoritele üheks päevaks moderaatoriõigused või saab sobimatu kommentaari nähtamatuks hääletada.