Koolituslubade andmise kord karmistub
Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets ütles neljapäeval ajakirjanikele, et pärast seaduse jõustumist jääb Eestis kõrgkoole kindlasti vähemaks.
“Praegu on Eestis 48 kõrgkooli ja kui palju neist alles jääb, ei soovi ma ennustama hakata. Kuut avalik-õiguslikku kõrgkooli see loomulikult ei puuduta,” sõnas Maimets.
Seadus sunnib uksi sulgema ka Eestis tegutsevaid Venemaa kõrgkoolide filiaale. Maimetsa sõnul ei tegutse praegu Eestis seaduslikult ühtegi Venemaa ülikooli filiaali, kuna see eeldab riikide vahel sõlmitud lepinguid, mida ei ole tehtud.
Erakoolide õpilaste huvide parema kaitse tagamiseks täpsustab eelnõu erakooli õpilase ja erakooli pidaja vahelist lepingut puudutavaid sätteid. Võrreldes kehtiva erakooliseaduse redaktsiooniga, sõnastatakse eelnõus erakooli nõukogu täpsed ülesanded.
Kehtiva erakooliseaduse järgi kohaldatakse seadust füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kelle tegevuse tulemusena on võimalik omandada alus-, põhi-, kesk- või kõrgharidus ja kelle korraldatava õppe maht on enam kui 120 õppetundi.
Eelnõu kohaselt saab erakooli pidaja juriidiline vorm olla kas aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing.
Võrreldes kehtiva erakooliseadusega, ei ole eelnõu kohaselt füüsilisest isikust ettevõtjal võimalik asutada tasemehariduse omandamist võimaldavat õppeasutust. Eelnõu kohaselt saab ülikooli pidajaks olla aktsiaselts, mille aktsiakapital on vähemalt kümme miljonit krooni; osaühing, mille osakapital on vähemalt kümme miljonit krooni; või sihtasutus või mittetulundusühing, mille omakapital on vähemalt kümme miljonit krooni.
Rakenduskõrgkooli pidaja saab olla aktsiaselts, mille aktsiakapital on vähemalt kuus miljonit krooni; osaühing, mille osakapital on vähemalt kuus miljonit krooni; või sihtasutus või mittetulundusühing, mille omakapital on vähemalt kuus miljonit krooni.
Kutseõppeasutuse pidajaks saab aktsiaselts, mille aktsiakapital on vähemalt miljon krooni; osaühing, mille osakapital on vähemalt miljon krooni; või sihtasutus või mittetulundusühing, mille omakapital on vähemalt miljon krooni.
Selliste summade arvestamise aluseks on minimaalne materiaalne baas, mille olemasolul on vastava taseme õpet võimalik läbi viia. Nimetatud kapitalinõuded rakenduvad täiel määral 2007. aasta 1. jaanuarist.
Samuti kohaldatakse uut regulatsiooni siis, kui erakooli pidaja taotleb uut koolitusluba või akrediteerimist. Uue koolitusloa või akrediteerimise taotlemisel on ette nähtud erisus kutseõppeasutuste pidajale — kuni 2007. aasta 1. jaanuarini on kutseõppeasutuse pidaja aktsiakapitali, osakapitali või omakapitali suurus 500.000 krooni.
Eelnõu täpsustab erakooli nõukogu ülesandeid. Nõukogu esitab erakooli pidajale kinnitamiseks erakooli põhikirja muutmise ettepanekud, kuulab ära direktori iga-aastase erakooli arengukava täitmise ülevaate ja direktori ülevaate erakooli eelarve, erakooli pidaja majandusaasta aruande ja vahearuannete kohta ning annab seisukoha teistes oma pädevuses olevates küsimustes.
Eelnõu järgi jõustub seadus tuleva aasta 1. veebruaril.
