Koolijuht: Mehed, tulge tagasi!
Eesti keeles on ilus ja arhailine sõna – koolmeister – sisaldades nii ametinimetust kui ka sellega kaasnevat kvaliteeti, meisterlikkust. Me ei kasuta seda sõna igapäevakeeles kuigi palju – ent mitte aukartusest nõudlikkuse ees, mida see kätkeb. Põhjus on muus.
Koolmeister on enesestmõistetavalt mees, mitte naine, Eesti praegusest õpetajaskonnast moodustavad mehed aga kõigest 14%. Kas peaksime leppima sellega kui ajaloolise paratamatusega? Kas tõesti pole tähtis, mis soost on õpetaja, peaasi et ta oma ainet hästi tunneb?
Kodus nii, koolis naa?
Kui nii, siis pigistame silmad kinni koolielu paljude probleemide põhjuste ees. Tunneme muret isata kasvavate laste pärast. Peame loomulikuks, et laste kasvatamisel perekonnas osalevad võrdselt nii ema kui ka isa. Isikliku eeskuju roll poisi meheks või tüdruku naiseks kujunemisel ei vaja erilist põhjendust.
Kui aga kanname kasvatusprotsessi kodust kooli, kaotab sooline mõõde millegipärast tähtsuse, asendudes kõikvõimsa aineõpetusega. Me õpetame ainet, mitte last. Ometi tunnistame üksmeelselt – ja tunnistavad ka kõik õppekavad – kooli ülimaks sihiks lapse igakülgse intellektuaalse, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu. Ja siin on meesõpetajatel erakordselt suur vastutus.
Mees toob kooli midagi sellist, mida ei suuda ealeski pakkuda kui tahes võimekas naisõpetaja. See miski on raskesti sõnastatav, ent selgelt tajutav – muidugi nendes koolides, kus meeste osa ei piirdu poiste kehalise kasvatuse või tööõpetusega, halvimal juhul kooli töömehega (ehkki temagi võib osutuda hindamatuks õpetajaks mõnelegi mürsikule). Eeskätt loovad meesõpetajad koolis tasakaalu – mitte vaid statistilise soolise tasakaalu, vaid koolikeskkonda toetava tasakaalu emotsionaalse ja ratsionaalse alge vahel. Naiseliku ja meheliku mõttemaailma vahel, mis täiendavad, kuid ei asenda teineteist.
Soolise tasakaalu otsijate silmakirjalikkus
Kes võtaks poliitilist ebakorrektsust pelgamata julguse küsida poistelt, kuidas neile meeldib, et lasteaiast kuni abituuriumini kasvatavad ja suunavad neid tädid?
Raske on murda ühiskonnas pikka aega levinud arusaama haridusest kui nii-öelda pehmest, seega naiste valdkonnast. On silmakirjalik ajada soolise tasakaalu juuksekarva lõhki, kõneldes naiste alaesindatusest poliitikas või ärimaailmas, samas vaikides maha karjuva disproportsiooni meie koolisüsteemis. Esimene samm asjade paranemise suunas oleks hakata sel teemal julgelt ja valehäbita rääkima.
Lõpetan üleskutsega Sinule, noor ja avatud mõtlemisega, maailmaparandajast meesõpetaja: Haljala gümnaasium Lääne-Virumaal ootab Sind tulevast sügisest koolijuhiks. Ole julge. Me toetame Sind.
