Koolijuhid vastutagu vägivalla eest

Haridus- ja teadusministeeriumis valmiv koolivägivalla vastu võitlemise kava näeb ühe abinõuna ette koolijuhi vastutuse suurendamist probleemi lahendamisel ja sellest teavitamisel.

Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets kinnitas Eesti Päevalehele, et Res Publica algatatud nulltolerantsi põhimõte peab rakenduma ka koolis.

Seetõttu töötab ministeerium koolidirektorite jaoks välja käitumisreeglid, mis vajadusel ka patustajaid karistada võimaldavad.

“Praegu on paljudes koolides siiski mõtlemine, et ärme tüli perekonnast välja vii ja kooli maine on probleemi lahendamisest tähtsam,” põhjendas Maimets, kelle sõnul tuleb koolivägivalla probleemi eriti süvendatult käsitleda eliitkoolides.

Ministri hinnangul esineb suuremaid vägivallaprobleeme neljandikus või viiendikus Eesti koolides. “Väikestes maakoolides see kindlasti nii terav pole,” lausus ta.

Ministri nõuniku Rene Leineri sõnul valmistatakse ette põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatust. “On olnud ka signaale, et õpetaja, kes peab vägivalla vastu võitlema, saab jälle tööd juurde. Tegelikult muutub keskkond ju ka õpetaja jaoks mõistlikumaks,” leidis Leiner, kelle sõnul koole ja nende juhte hakkab kontrollima ministeeriumi järelevalve osakond.

Samuti näeb tegevuskava ette tugiõpilasliikumise laiendamist ning professionaalsete koolipsühholoogide ja sotsiaaltöötajate palkamist.

Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur ütles, et eraldi käitumisjuhiseid direktorid ei vajaks, kuna Eesti seadused on pädevad. “Võib muidugi teha töövihiku nende jaoks, kes asjast aru ei saa,” märkis ta.

Piiburi väitel vajaks kool vägivalla vältimiseks koostööd asjatundlike noorsoopolitseinikega.

“Noorsoopolitseinikud on kooli jaoks nagu abikasvatajad. Seaduse järgi kool vägivallatsejat karistada ei saa, need juhtumid lahendatakse ikka politseis,” selgitas ta ja lisas, et Pelgulinna gümnaasiumil on politseinikega hea koostöö. “Meie ei häbene politsei ees oma probleeme.”