Kui varem võis kool esimese klassi avada isegi kümmekonna lapsega, siis Tallinna haridusameti kevadel koolidesse läkitatud käskkiri kehtestab alates eelolevast õppeaastast laste minimaalseks arvuks 18, kirjutas Postimees.

Kui poisse-tüdrukuid koguneb vähem, pole koolil voli klassi avada. Saabunud lapsed peavad sel juhul hakkama õppima mõnes muus lähedal asuvas koolis, õpetajale võib see tähendada halvemal juhul töötuks jäämist.

Tallinna 37. kooli õpetaja Anne Meiorg, kes peaks sügisel võtma oma hoole alla ühe kahest plaanitavast esimesest klassist, ei oska praegu veel öelda, kas see on võimalik.

“Ei tea, kas saab üldse klassi kokku,” ütles ta. Kuigi juuni seisuga oli koolitahtjaid registreerunud üle poolesaja, ei tähenda see kaugeltki, et kõik lapsed septembris ka tulevad.

Sageli panevad vanemad oma lapse n-ö igaks juhuks tavakooli kirja ning viivad teda siis erinevate eliitkoolide katsetele. Kui laps seal sõelale jääb, on ta tavakooli jaoks sõna otseses mõttes kadunud — vanemad kooli sellest enamasti ei teavita ning õpetajad avastavad alles septembris, et nimekirja kantud lapsed pole kohale ilmunud.

Mullu suve jooksul kadus Tallinna 37. kooli esimeste klasside nimekirjast nii palju lapsi, et kahe klassi asemel avas kool vaid ühe.

Tallinna Sikupilli keskkooli õppealajuhataja Ülle Melioranski puutus probleemiga esmakordselt kokku eelmisel sügisel, kui nimekirjast kadus seitse last ja esimene klass tuli avada vaid 13 õpilasega. Hiljem asja uurides selgus, et enamik tulemata jäänutest oli siirdunud erinevatesse eliitkoolidesse.

Tallinna Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Sirje Renteri sõnul oli tema kõige hullem kogemus aasta tagasi, kui kahest esimesest klassist tuli moodustada üks teine klass.

Esimeste klasside täitumuse pärast Renter ei muretse, kuna neljapäevase seisuga oli ühisgümnaasiumi kahes esimeses klassis kummaski 34 last, mis sügiseks tõenäoliselt väheneb.

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul avatakse tänavu vähem esimesi klasse kui eelmistel aastatel ning koolijuhtide mure nende vähese täitumuse üle on põhjendatud. Põhjuseid otsib ta koolide tasemes ja õpetajate kvaliteedis ning näeb lahendust koolivõrgu ümberkorraldamises.