Koolid otsivad tikutulega õpetajaid, õpetajad töökohti
Oktoobri lõpu seisuga oli end töötuna registreerinud 682 haridustöötajat, nende hulgas nii koolijuhte, pedagooge, huvijuhte kui ka kõrgkoolide õppejõude. Aasta varem (oktoobri lõpp 2010) oli see number 564 (õpetajaid 412, teisi haridustöötajaid 152).
Kui klassiõpetajate ületootmisest on räägitud juba ligi kümmekond aastat, siis nüüd on töötute õpetajate hulgas ka palju filolooge – praegu pole töökohta 38 klassi- ja 30 inglise keele õpetajal. Aineõpetajatest on töötuid enim veel kunsti- ja eesti keele õpetajate hulgas, mõlemaid on „üle” 20 spetsialisti. Töötuid reaalainete õpetajaid võib üles lugeda kahe käe sõrmedel.
Matemaatikaõpetajaid otsib tööd 14, biolooge kuus, füüsikaõpetajaid neli ja keemiaõpetajaid kolm. Aasta tagasi olid vastavad numbrid 11, kuus, kaks ja üks.
Kõige enam – 176 – oli ennast töötuks registreerinud lasteaiaõpetaja abisid, lisaks 52 alghariduse abiõpetajat.
Tööturuameti analüüsiosakonna juhataja Anne Lauringsoni sõnul pole töötute õpetajate hulk läbi aastate oluliselt kasvanud ega kahanenud – majanduskriis puudutas enim ehitus- ja kinnisvaraturgu. „Numbreid võivad olla mõjutanud ühekordsed nähtused – näiteks on suletud või liidetud koole jne. Erinevused võivad tulla ka sellest, kus piirkonnas tööd otsitakse, kui pikk on eelnev õpetajakogemus, kui kõrge ja ajakohane on õpetaja kvalifikatsioon jne.”
Täiskohta ja -palka pole pakkuda
Kuid kui keeruline on koolidel leida õpetajaid? Laekvere põhikooli direktor Arne Labe vastab, et ideaalis võiksid koolis olla ainult oma kooli õpetajad. „Kui õpetaja töötab mitmes koolis, on tunniplaani tegemine, kellaaegade ja bussisõiduaegade klapitamine keeruline. Viimati otsisime füüsikaõpetajat ning poiste käsitööõpetajat. Kuna käsitöö on ainult neli korda nädalas, oli keeruline spetsialisti leida. Saime toreda noore, kes pole küll pedagoogipaberitega. Kõige raskem on leida füüsika-, keemia- ja bioloogiaõpetajaid, sest neile ei korju koormust.”
Labe teab koole, kust mindavat massiliselt ära, üheks põhjuseks tundide arvu vähenemine – inimesed ei jaksa arveid-liisinguid maksta. „Kui mujal pakutakse paremaid tingimusi, miks neid siis kinni hoida. Pigem tasub mõelda, mida paremini teha, et nad ära ei läheks,” ütleb Labe.
Võhma gümnaasiumi direktori kt Heilika Vahtra otsib majandusõpetajat. Nädala jooksul polnud kuulutuse peale veel avaldusi laekunud: „Meil on ainult osalist koormust pakkuda. Väiksematel koolidel pole anda täiskoormust, pigem ongi osakoormus õpetajapõua põhjus. Füüsikuid-keemikuid pole ise otsinud, aga kuulen, et teised koolid on nendega hädas.”
Toila gümnaasiumis läheb üks õpetaja lapsehoolduspuhkusele ja läbirääkimised asendajaga käivad. Direktor Külli Guljavin: „Tegu on noore inimesega ja ta lubas veel mõelda. Kevadel oli meil konkurss vene keele õpetaja kohale. Kuulutasime Koolielu portaalis, Õpetajate Lehes ja maakonnalehes. Pöördusin ka Tartu ülikooli Narva kolledži poole, aga Narva kolledži lõpetanud ütlesid, et nende riigikeeleoskus pole nii hea, et eesti kooli tööle tulla.”
Stardiraha ei aita
„Loodusainete õpetajat otsisime vist viimased kümme aastat. Lõpuks leidsime oma vallast inimese, kes oli lõpetanud Eesti põllumajandusakadeemia ja valmis minema Tartu ülikooli loodusainete õpetajate täienduskoolitusele,” räägib Guljavin.
Üks probleeme on Guljavini sõnul elamispind. „Meie vallas pole õpetajale kohe korterit pakkuda. Kui inimene tuleb Eesti teisest otsast, on tal vähemasti nädala sees vaja elamispinda. Üüritud tuba ei pruugi sobida inimeste nõudmistega. Naaberkoolid, kes on stardiraha välja pakkunud, ütlevad, et ega seegi kedagi kinni hoia. Raha pole asi, mis meelitab inimesi kooli tööle. Kõik algab õpetajate ettevalmistusest.
Tundub, et noortel õpetajatel puuduvad oskused klassi ohjata ja aine edasi anda. Meenutame nostalgiaga aega, kui oli kohustuslik pikk koolipraktika ja pioneerilaagripraktika. Oli tume Nõukogude aeg, aga tundub, et õpetajad olid siis rohkem valmis klassi ette astuma kui praegused noored. Võib-olla hirm klassiga toimetuleku ees ongi see, mis neid koolist eemale peletab.”
Tahaks perspektiiviga inimest
Värska gümnaasiumi direktori Rein Zaitsevi meelest teeb õpetajate leidmise keeruliseks see, et kandidaate küll leidub, aga kui uurima hakata, pole nad head. „Ootame kvalifitseeritud ja asjalikku inimest, aga see selgub alles hiljem, kui hea õpetaja ta on.”
Rõuge põhikooli direktor Toomas Raju on Zaitseviga nõus: „Inimestepuudust Eestis pole, aga leida õpetajat suure algustähega, nagu vanasti öeldi, on raske. Väga hädas olin füüsikaõpetajaga. Kuna füüsikatunde on vähe, pidi palju otsima ja inimesele ka nii-öelda vastu tulema. Kuus-seitse aastat tagasi läks inglise keele õpetaja lapsepuhkusele ja asendaja sain vist 30. augustil. Alati ei pruugi nii hästi minna. Olen aastakümneid koolis töötanud ja julgen öelda, et õpetaja leidmine on läinud raskemaks. Tahaks ju nii-öelda perspektiiviga inimest. Paljud, kes võiksid koolis töötada, seal paraku ei tööta. On ka neid, kes ei peaks koolis töötama, aga töötavad. Räägin üldiselt, mitte oma koolist.”
Teemast põhjalikumalt loe Õpetajate Lehest: „Sajad õpetajad otsivad töökohta“ ja „Õpetajat otsi vahel või tikutulega“
