Konstitutsioonierakond

Vasakvaateid esindava ja tervele mõistusele tugineva erakonnana ei saa me toetada nn. metsikut majanduse kontrollimatut arengumudelit, sest see viib veelgi diferentseerituma lõhe tekkimiseni enam ja vähemkindlustatud elanikkonna kihtide vahel , tootes juurde ühtpidi ratsarikkaid ja teiseltpoolt puruvaeseid.

Põhjamaades läbiproovitud sotsiaaldemokraatikele alustele toetuv ühiskonna järk-järguline majanduse ja majandusliku heaolu ühtlast kasvu järgiv arengumudel on kohalikke olusid ja ajaloolisi traditsioone arvestades meie rahvale omaseks võetavam. Erakond ei tagane põhimõtetest, mis puudutavad kõikide Eestimaal elavate rahvusgruppide, kodanike ja mittekodanike võrdseid õigusi kõigis eluvaldkonnis. Me jääme truuks sotsiaalse võrdõiguslikkuse printsiibile üldõiguslikel alustel täna, nüüd ja alatiseks. Edasise demokratiseerimisprotsessi raames Eesti Vabariigis nõuame jätkuvalt kehtivas valimisseadustikus nn.valimiskünnise alandamist praegu kehtiva 5% asemel 2% nii Riigikogu kui kohalike omavalitsuste valimistel, sest ainult nii saab tagada kõikide elanikkona sotsiaalsete kihtide ja etniliste gruppide aktiivse osalemise oma maa ja oma riigi valitsemises. Nõuame kontrolli tugevdamist riigi ja valitsuasutuste ja organite töö üle, korruptsioonijuhtumite ilmnemisele suurema tähelepanu pööramist ja korruptsioonivastase võitluse tugevdamist kõikidel tasanditel.

Minevikusündmustele tuleb anda objektiivne ja rahvusvahelisele õigusele tuginev õiguslik hinnang. Ainult sellise hinnagu olemasolu saab olla kindlaks oleviku ja tuleviku garandiks. Kõikidele nii sõjaeelseil, kui ka sõjajärgseil aastatel aset leidnud repressioonide ohvritele ja nende lähedastele tunneb Konstitutsioonierakond siiralt kaasa ja teeb kõik selleks, et taoline ei saaks enam kunagi korduda. Kuigi on toimunud kiire areng majanduses ja on tuntav tööhõives rakendust leidnud kodanike heaolukasv ja vähenenud tööpuudus, ei ole märgatavalt paranenud vähekindlustatud elanike olukord, endiselt on raskes majnduslikus olukorras nii inavliidsus- , kui vanaduspensionärid ja lasterikkad pered. Üle 200 tuhande Eestimaa elaniku elab allpool kehtestatud vaesuspiiri, kusjuures iga neljas neist omab alalist töökohta. Kiire majanduskasv pole toimunud ühtlaselt, vaid regiooniti erinevalt, eriti maha on jäänud Läänemaa ja Ida- Virumaa. Eesti ühiskonnaelu staabilset edasist arengut takistavad neli peamist negatiivset tegurit ja nendeks on:

Elanikkonna langev usaldus valisteva riigivõimu, poliitikute ja nende poliitika suhtes. Teravad vastuolud hariduses ja tervishoius.Korralagedus ja massiteabe allutamine valtsevate poliitiliste jõudude kontrollile.Põllumajandustootmise märgatav vähemine , tööstusliku ja rannakalapüügi sisuline väljasuremine rannakülades.

Valitsevat koalitsiooni ja nende teostatavat sise- ja välispoliitikat toetab tegelikkuses alla poole vabariigi elanikkonnast, valimistel aktiivselt osalevate kodanike osakaal on valimisõiguslikest kodanikest 50-53%. Seega oposistsiooniliselt meelestatud erakondade liikmed ja valimiõigust mitterealiseerivad kodanikud, enamus neist muuseas protesti ja oma rahulolematuse avaldamiseks vabariigis valitseva poliitilise süsteemiga, moodustavad 2/3 elanikkonnast. Haridussüsteemi erinevate osade pidev reformimine on toonud kaasa üldse mitte ühese reaktsiooni erinevates ühiskonnakihtides. Negatiivne on reaktsioon mitte üksi vene õppekeelega koolide õpetajate, õpilaste ja nende vanemate hulgas. Ka ei ole näe me vajadust venekeelsetes keskkoolides õppekeele muutmiseks, eesti keele kasutamist muulaste poolt on võimalik suurendada ka teiste vahenditega. Küll aga tuleb parandada eesti keele õppe kättesaadavust ja kvaliteeti.

Problemaatine on olukord tervishoiusüsteemis. Ennetustööle ohtlike nakkushaiguste ravis ja sellele tähelepanu mittepööramine ning sealt vahendite ära võtmine on viinud näiteks kopsutuberkuloosi ja teiste tuberkuloosi vormide kontrollimatu levikuni. Levivad parasiidid, naha ja suguhaigused. HIV viiruse kandjate tegelikust hulgast pole kellelgi aimugi. Kui võrrelda meie meeste ja naiste keskmist eluiga Euroopa Liidu keskmisega, saame murettekitavad näitajad. Meeste keskmine eluiga on väiksem 10 aastat, neil 75 , meil 65 ; naistel 4 aastat, vastavalt 81 ja 77. Perearstidel on mõttetute ettekirjutustega tekitatud sundkoormus, mistõttu on neilt võimatu nõuda täielikku pühendumist haigete ravimisele, haiguste diagnostikale ja eelnevale profülaktikale, kuna peavad kirjutama välja mõttetuid saatekirju, erialaarstide juurde loovad kunstlikult järjekordi sisuliselt tarbetud liigtihedad invaliidsuse tõestamise ja pikendamise formaalsed läbivaatused. Meditsiinipersonali õigustatud palganõudmistele ei pööra aga valitsus mitte kui mingisugust tähelepanu.

Masssikultuuri ja informatsioonikanalite erakätesse üleminek ning teiselt pool totaalse kontrolli kehtestamine riikliku avalik-õigusliku meedia üle valitsevate poliitiliste jõudude poolt on viinud kriisituatsiooni tekkimiseni ühiskonnas. Ühiskondlik-poliitilises elus toimuvat ja sündmusi vabariigis, naaberriikides ja maailmas töödeldakse ja esitatakse valitsevatele poliitilistele jõududele meelepäraselt. On loodud tehisliku, kunstliku rahvavaenlase, mingisuguse Frankensteini koletise kuju, mida siis massiteabes kultiveeritakse, lüües nii tehislikult lõhe vanema- ja nooremaealiste, eestlaste ja mitte-eestlaste vahele. Tarbimise, vägivalla ja egoismi kultus, mida ülaltoodud massiteabevahendid päev päevalt oma püha sõnumina edastavad, on viinud üldinimlike väärtushinnangute ja moraali ning üldtunnustatud ühiskondlike kõlblusnormide devalveerumiseni.

Vägagi murettekitavaks on muutunud eesti külaelu, maaelu tervikuna, kiratsevad rannakalurid, välja on surnud tööstuslik kalapüük. Põllumajandustootmine on vähenenud, selle asemel et kaitsta vabariigi põllumajandustootjate toodangut totatsioonide lisamisega ja maksupoliitika muutmisega oleme jõudnud niikaugele, et isegi kartulikasvatus Eestimaal ei rahulda kohalikutarbija vajadusi ja seda põllumajndussaadust tuleb sisse vedada. Toimub väiketalupidamise sihikindel väljasuretamine. Tööjõud eesti külas on juhuslik ja enamikel juhtudel alatasustatud. Eriti hull on olukord Peipsi äärsetes rannakülades, Ida-Virus, Läänemaal, kiita pole olukord ka saartel. Konstitutsioonierakond näeb võtit olukorra lahendamisele eelkõige ametihingutöö tõhustamises Eestimaa külades ja randades, suhete parandamisel ning uute, tulusate kaubanduslepete sõlmimisel Venemaaga, et avada Eesti põllumajandus ja kalatoodetele taas ka idaturg. Oluliselt tuleb abistada rannakalureid nii Peipisi ääres, Läänerannikul kui saartel, on ju rannapüük ka ligitõmbavaks turismimagnetiks.

Konstitsioonierakonna loosungiteks eelseisvatel valimistel on Võrdsus ja võrdõiguslikkus kõikidele Eestis elavatele sotsiaalstele ja rahvuslikele gruppidele! Väärikas elu kõikidele Eestimaa elanikele!
Niisiis, ei luba Konstitutsioonierakond teostatamatut ega ei esita ka numbreid,mis inflatsioonikõveral valimiseelse lubaduse nagunii teoks teha lasevad. Kõik kõigest inimlik ja igapäevane.