Kuna eelistan kasutada uusimat GNOME töölaua versiooni (hetkel 2.12), siis on loomulik valik sellel põhinev Ubuntu, mida eelistan ka ideoloogilistel kaalutustel (ei teeni kellegi ärihuve, igavesti tasuta, uued versioonid ilmuvad sünkroonselt GNOMEga, ainult üks CD, mille võib posti teel tasuta koju tellida). Fedora on jäänud ajaloolistel põhjustel ja võrdluseks. Riistvara tuvastamisel on need distrod umbes võrdväärsed. Teistest veidi parem on ehk Mandriva. millel on ka parim kõvaketta jaotamisprogramm.

Kõige lihtsam on Mandriva paigaldamine, kuna mingeid lisaprogramme pole vaja installida — MP3- ja DivX-faile saab kohe mängida. Mandriva on ka ainsana sertifitseeritud Inteli Centrino tehnoloogiaga sülearvutite jaoks. Sobib neile, kes eelistavad KDE töölauda, mis on täielikult eestindatud. GNOME töölauast on eelmine, st 2.10 versioon, uuema võivad saada ainult tasulise Mandriva Club’i liikmed. Kogu Mandriva turundusstrateegia on orienteeritud sellele, et meelitada kasutajaid liituma nende tasuliste veebiteenustega (60-1200 eurot aastas). Klubi liikmed saavad esimesena uue versiooni, ülejäänud peavad mitu kuud ootama. Uuendustest teavitatakse ainult tasulise teenuse ostjaid, ülejäänud peavad neid käsitsi kontrollima. Isegi kontoritarkvara OpenOffice.org uusim, 2.0.1 versioon on saadaval ainult klubi liikmete jaoks. Mandriva baasil peaks valmima ka nn koolilinux Eesti koolide jaoks.

Ubuntu 5.10 paigaldamine uude arvutisse on lihtne, kuna iga asja jaoks on vaid üks programm. Need mahuvad ühele CDle. Eesti keele pakk tuleb Internetist lisaks tõmmata. Multimeediafailide mängimiseks tuleb installida kümmekond lisaprogrammi. Selle kohta on saadaval põhjalik juhend (Läti Riikliku Ülikooli Linuxi keskuselt, millal meie nii kaugele jõuame?) ja mitu programmi, nt Automatix, kogu protseduuri automatiseerimiseks. Uuendustest teavitatakse automaatselt. Tänaseks on uuendatud 50 programmi, mis on Fedoraga võrreldes vähe. Enamasti on tegemist pärast 5.10 lõppversiooni väljalaskmist avastatud vigade ja üksikute turvaaukude parandustega. Firefox ja Thunderbird on uuendatud 1.0.7-ni, OpenOffice.org on aga uuendamata, sellest on versioon 1.9.129. Ubuntu on minu lemmikdistro. Distrowatchi edetabelit juhib ta juba pikka aega suure edumaaga.

Fedora Core 4 on sama suur distro kui Mandriva (üks DVD või viis CD plaati). Red Hat kasutab seda oma arendustöö testimiseks. Multimeediafailide mängimiseks tuleb installida kümmekond lisaprogrammi. Uuendusi tuleb peaaegu iga päev. Isegi tuuma on tänaseks uuendatud juba tosin korda. Pärast viimase uuenduste paki (sh ka tuum) paigaldamist, kadus ekraanilt pilt. Selle aitas tagasi meelitada klahvikombinatsioon Ctrl+Alt+Backspace. Selgus, et üks vajalik fail oli uuendamata. See tuli tõmmata Fedora testvaramust. Kui kodus poleks olnud teist arvutit, mis võimaldas fedora foorumist vajaliku info leida, oleks operatsioonisüsteem tulnud uuesti installeerida. OpenOffice.org on uuendatud versioonini 2.0.1, kuid päris korralikult see ikka ei tööta. Päris häbiväärne on aga asjaolu, et uuenduste tõmbamise programmi up2date pole siiani korralikult tööle saadud. Uuendustest teavitav punane hüüumärk ekraanile ei ilmu ja neid tuleb käsitsi kontrollida.

Linuxi kasutajal pole vaja muretseda ketta defragmenteerimise ega viiruste pärast. Linux ja kogu tavakasutajale vajalik rakendustarkvara on tasuta (v.a karbiversioonid) ja selle võib installida kõigile kodus olevatele arvutitele. Windowsist tuleb iga koduarvuti jaoks osta eraldi koopia. Linuxi plaatidest võib koopiaid teha ja neid sõpradele jagada (Ubuntu puhul on selline soovitus isegi plaadiümbrisele trükitud). Kahjuks ei tööta Linux igal arvutil ja müüjad ei suvatse oma hinnakirjades näidata, millistel arvutitel seda kasutada saab. Probleeme tekitavad uusimatele emaplaadile integreeritud komponentide draiverid, nt SATA RAID draiver, integreeritud 3D-kiirendi draiver jt. Eestikeelset kirjandust peaaegu polegi. Aga ega elu ei peagi lihtne olema ja probleemid on lahendamiseks. Kes neid lahendada ei taha või ei suuda, peab rahakotti kergendama ja Windowsi juurde jääma.