Kolmandikul koolidest puudub koolitusluba

Riigikontroll hindas põhikoolidele ja gümnaasiumidele koolituslubade andmise korraldust, leides, et seaduse järgi peab koolitusluba olema kõigil koolidel, kuid tegelikult nõutakse neid vaid erakoolidelt.

Auditi käigus selgus, et eelmise õppeaasta algul polnud koolitusluba ligi kahel viiendikul munitsipaalkoolidest.

Põhjuseks oli asjaolu, et koolid kas ei vastanud riigi kehtestatud nõuetele või polnud koolide nõuetele vastavust ette nähtud korras hinnatud või polnud nad loa taotlemist oluliseks pidanud, teatas riigikontroll neljapäeval.

Tegevusriskide auditi osakonna peakontrolör Jüri Kõrge märkis, et koolitusluba on sisuliselt tegevusluba. “Tegevusloata tegutsemist võib karistusseadustikule tuginedes käsitleda kuriteona, kuid koolitusloata koole pole nende rohkuse tõttu reaalne sulgeda,” ütles Kõrge.

Seetõttu tegi riigikontroll haridus- ja teadusministrile ettepaneku kaaluda võimalust, et riik tunnistaks tegelikkust ja loobuks munitsipaalkoolide puhul koolitusloa nõudest. Minister Toivo Maimets ei pea seda õigeks, vaid on seadnud eesmärgiks, et kõigil munitsipaalkoolidel oleksid load hiljemalt 2006. aasta sügiseks.

Kõiki probleeme aga ei lahendaks riigikontrolli hinnangul ka loa olemasolu, sest tegelikult ei saa koolituslubade rakendamise praeguse korra juures loa olemasolu käsitleda kui kinnitust selle kohta, et kool vastab oma õppe- ja kasvatustöö taseme ning materiaalse baasi poolest riigi seatud nõuetele.

Loa olemasolu tähendab vaid seda, et selle taotlemise ajal olid koolil eeldused töö nõuetekohaseks korraldamiseks. Kas kool ka pärast loa saamist nõuetele vastab, peab selgitama järelevalve tema tegevuse üle.

Auditeerimisel märkis riigikontroll selles olulisi puudusi. Näiteks pole viiendikku koolidest viimase viie aasta jooksul üldse kontrollitud ning kontrolli kvaliteet ja sanktsioonide rakendamine erineb eri maakondades.

Riikliku järelevalve korraldamine on esmajoones maavanemate ülesanne ning nende tegevust saab haridus- ja teadusministeerium vaid kaudselt mõjutada.

Ministeerium teatas mitme omapoolse täiendava abinõu rakendamisest riikliku järelevalve tõhustamiseks, andes ühtlasi mõista, et selles osas võib tegelikke tulemusi loota vaid suurte põhimõtteliste muudatuste tegemisel haldusreformi käigus. Ka peab minister Maimets vajalikuks tõhustada koolide pidajate ehk enamasti omavalitsuste järelevalvealast tegevust.