Eelmisel nädalal registreeriti Eestis 9934 ülemiste hingamisteede viirushaigustesse (sealhulgas uude grippi) haigestunut. Üle-eelmise nädalalaga võrreldes suurenes haigestunute hulk 3663 võrra.

Tervisekaitseameti pressiesindaja Iiris Saluri sõnul suurenes ka laste osakaal ülemiste hingamisteede viirustesse haigestunute seas. Kui üleelmise nädala 6271 haigusjuhtumi puhul 49% olid alla 14-aastased lapsed, siis eelmisel nädalal oli alla 14-aastaseid haigestunuid juba 55% ehk umbes 5500.

Eestis seagrippi haigestunud 269-st inimesest 80 ehk kolmandik on 10-19-aastased. Samas kui 55-aastaseid ja vanemaid ainult neli.

Lisaks noorte inimeste sagedasemale nakatumisele on uus gripp toonud juba novembris haigestunute hulga, mis muidu on tavaline alles veebruaris.

Eelnevatel aastatel on samal nädalal olnud 4000-5000 haigestunut, praegu on haigestumiste tõus toimunud varem kui varasematel aastatel.

“Kuna oodata oli uut grippi, mis on A-tüvega, ennustati varasemat haiguspuhangut juba suvel, sest A tüvega gripp on kergema levikuga kui B-gripp,” rääkis Iiris Saluri.

Tavaliselt algab suurem haigestumine veebruaris. Tänavu veebruaris haigestus nädalas üle 7000 inimese ja märtsi ühel nädalal üle 8000.

Saluri sõnul on raske prognoosida, kas ka sel talvel on veebruaris oodata uut haiguspuhangut.