Kolm tülikat teemat, millega Siim Kallasele rahu ei anta

 (281)
Siim Kallas
Siim KallasFoto: Vallo Kruuser

VEB fond, nn kümne miljoni dollari afäär, R-hooldus - need on skandaalid, mille kohta presidendiks kandideerimise soovist teatanud Siim Kallaselt ikka ja jälle selgitusi küsitakse.

Kaks aastat tagasi loobus Siim Kallas peaministri ametist põhjendusega, et talle peetav klaperjaht segaks pühendumist tööle ja oleks koormaks nii valitsusele kui koalitsioonipartnereile.

Esmaspäevases "Ringvaates" ei jätnud saatejuht Marko Reikop võimalust kasutamata ning uuris Kallaselt, kas ta ei karda sama olukorra kordumist. Kallas ütles, et tal pole midagi varjata ning millegi pärast muretseda. "Kõik seletused on antud ja ajad on muutunud. On inimesi, kes suhtuvad minusse hästi, aga ka neid, kes suhtuvad halvasti. Ka Toompeal…," rääkis ta.

Milles seisnevad kolm enim kõneainet pakkuvat skandaali?

VEB fond

Riiklik VEB Fond asutati riigikogu otsusega 20. jaanuaril 1993 eesmärgiga koondada VEB fondi Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga nõuded endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontode kohta. Fondi asutajaks olid Eesti Pank ja Vabariigi Valitsus. VEB fondi haldajaks oli Eesti Pank Eesti Vabariigi nimel. VEB Fondi loomise algataja oli Eesti Pank eesotsas tolleaegse Eesti Panga presidendi Siim Kallasega.

Seotud lood:

VEB fondi saagaga seoses on auditi teinud riigikontroll, seda on uurinud Eesti Pank ja oma aruande tegi spetsiaalne riigikogu komisjon.

Riigikontroll nõustus Eesti Panga siseauditi hinnanguga, et Eesti Panga saadetud valeandmetega ametlik kiri, mis tegi Vene ettevõttel TSL International võimalikuks saada riigi kaasabil NSV Liidu Välismajanduspangast kätte 32,3 miljonit dollarit Eesti pankade korrespondentkontodel külmutatud raha, oli koostatud planeeritud tegevuse käigus ehk ettekavatsetult.

Vene ärimehele Aleksandr Matile kuulunud TSL Internationali nõue oli VEB fondis null. Eesti Panga 1995. aasta 5. aprilli kirja järgi – selle oli allkirjastanud Vahur Kraft – oli TSL Internationali nõude suurus aga 32,3 miljonit USA dollarit.

TSL International omandas ja realiseeris kirjas toodud mahus nõuded, sealhulgas Eesti Panga ja valitsuse nõuded 1997. ja 1998. aastal. Kuigi Eesti Pangal õnnestus kirjaga seotud tehingud taastada, ei olnud võimalik tuvastada kõiki tehingute põhjuseid ja selgitusi ega ka seda, kes kirja loomise ahelas valeandmete kirja sattumise põhjustas.

Valeandmetega kirja koostamise ajal Eesti Panga president ja ametikoha järgi fondi nõukogu liige olnud Siim Kallas väitis, et tema oli poliitikasse suundumise tõttu 1995. aasta jaanuarist alates ametis ainult formaalselt ja fondiga ei tegelenud. Seetõttu ei tea ta valeandmetega kirjast midagi. Aleksandr Matiga ei ole ta enda väitel kunagi kokku puutunud.

Riigikogu VEB fondi uurimiskomisjon soovis kuulata teiste hulgas ka TSL-i endise juhatuse esimehe Aleksandr Mati seletusi. Kuna Matil Eestis alalist elukohta pole, pöördus riigikogu uurimiskomisjon Mati kontaktandmete saamiseks paljude isikute, politsei- ja piirivalveameti ning välisministeeriumi poole. Matt uurimiskomisjoni ette ei tulnud.

Siim Kallas on kõiki süüdistusi eitanud. Esmaspäevases "Ringvaates" ütles Kallas: "VEB fondi jaoks tehti tohutu komisjon. Kui teile ei meeldi need seletused, kas teeme uue komisjoni? Mida ma peaks tegema?"

Nn 10 miljoni dollari afäär

Kallast jääb ilmselt igaveseks saatma nn 10 miljoni dollari afäär. 1993. aastal investeeris Villa Paradiso riiklikult Põhja-Eesti Pangalt saadud 10 miljonit dollarit (tollase kursi järgi ca 130 miljonit krooni), sellest saadi tagasi ainult kaks miljonit dollarit. Süüdistus investeeringu ebaõnnestumises esitati ka Siim Kallasele. Kallas ja tema panga-aegne nõunik, tänaseks manalamees Urmas Kaju mõisteti 2000. aastal 10 miljoni dollari afääris õigeks.

Kallas soovitas "Ringvaates" sellekohasele küsimusele vastates kohtuotsust lugeda. "Kohtuotsust üle seletada pole võimalik," sõnas ta.

R-Hooldus

Reformierakonna Tallinna kontoriga samale aadressile registreeritud osaühingu R-Hooldus rahavoog aitas partei 1999. aasta riigikogu valimistel võimule.

Küsimustele, kust ja kellelt sai R-Hooldus raha, millistele ettevõtetele, organisatsioonidele või eraisikutele osutas seminariteenust või kes firmale annetasid, ei ole võimalik senini täpselt vastata.

Sarnaselt VEB fondi puudutavatele küsimustele, mis on adresseeritud Reformierakonna toonastele juhtfiguuridele, kes ei mäleta mitte midagi, ei meenu Siim Kallasele, Märt Raskile, Andres Lipstokile või toonasele partei peasekretärile ja erakonna rahaasju kantseldanud Heiki Kranichile ka asjaolud, mis puudutavad R-Hoolduse minevikku.

Äripäev kirjutas mullu aprillis, et R-Hooldusele võis nn konsultatsiooniteenust osutada ka varasemalt Heiki Kranichi ja hiljem Meelis Atoneni juhitud - juhatuse liikmetena - firma Teabekoda. See läks aga nii ammu hingusele, et "kojast" on säilinud ainult 2001. aasta mittemidagiütlev aastaaruanne.