Ma isegi ei tea, kas vahejuhtum valimiste õhtul Audru ühes valimisjaoskonnas on kuskil arvel, kuid selles väärivad tunnustust kohalik lillekandja ja eriti Pärnumaa politseinikud.

Pool tundi enne häältelugemise algust tuli valimisruumi kohalik mees, käes lindiga lillekimp. Arvamused juhtunust on selle hetkeni ühesed: mees jättis mittekaine mulje ja käes olnud bukett meenutas leinakimpu. Talle astus vastu väike ja sümpaatne naine, jaoskonna esimees. Lillearmastaja lubas esialgu hakata kõike pildistama, siis nõudis esimehelt aru: „kes sa selline üldse oled?“ Oma esinemises avaldas mees mitmeid eesmärke. Lubas kedagi matma hakata, siis kutsus naisterahvaid endaga koos välja, ilmselt käsivõitlusele. Jõudis oma arvamust avaldada ka ühele kohal olnud saadikukandidaadile.

Kutsuti politseipatrull ja tunnust väärivad nemadki. Midagi kohapeal vormistamata võtsid nad kaasa vaid lillekimbu. Kümme punkti kümnest neile selle eest. Milleks hakata ennast tööga koormama, valimisega seotud inimesi tülitama ja lillekinkijat küsitlema. Suurepärane ja mis kõige tähtsam, mugav vastuvõetud seisukoht.

On mitu märkepunkti, mille alusel saaks jagada tunnustust Lääne prefektuuri töötajatele. Kogumis väärivad nad aga sellist äramärkimist, et olen valmis esitama presidendile taotluse neile aumärkide jagamiseks. Nüüd aga suunakem täpsem tähelepanu Pärnu piirivalveametnike (vist vana nimega politseinike) suurust väljendavatele omadustele.

Läbinägelikkus. Juba ilma igasuguse menetlemiseta suudavad nad väita, et valimisjaoskonnas kohalik lillemees kedagi ei häirinud. Mis sellest, et valimisjaoskonna juhataja helistas politseisse ja kutsus välja patrulli. Tegemist ei saanud ju olla kellegi häirimisega. Mis siis, et üks valimiskomisjoni liikmetest veel järgmisel päeval helistas juhtimiskeskusesse ja soovis teatada avaliku korra rikkumisest ning tema ründamisest.

Julgus ja kindlameelsus (mitte segamini ajada jultumusega). Pärnu politseijaoskonna juht, miilitsamajor (kindlameelsuse järgi võib olla tegemist juba kindralmajoriga) Mehis Mets väidab üheselt, et nemad komakohtadega ei tegele. See näitab julgust kolmemõõtmeliselt. Mingi vahejuhtumine pärast ei hakka nad statistika komakohti täiendama või näitajaid rikkuma. Ei hakka tegelema väikeste inimestega — seda mitte kasvult, vaid see on hinnang tõstatatud küsimustele. Kolmandaks on Mehis Mets suuteline hindama, et tegemist oli valija poolt esitatud protestiga ning selleks on igaühel õigus.

Oskus esitada väiteid. Valimiskomisjoni liige helistas politsei lühinumbril ja soovis teada saada, kelle poole peab pöörduma jaoskonnas toimunu pärast. Talle esitati täpne, kadestamisväärselt täiuslik, õiglane ja sisutihe väide. Öeldi konstaabli nimi ja selgitati, et see mees on praegu puhkusel. Hinnata tuleb selle teate järgnenud sisu. Kuni konstaabel on puhkusel, ei asenda teda keegi ja kogu maailm vähemalt Audru vallas peab olema ooteasendis. Valimistega seotud võimalike õigusrikkumistega on aega tegeleda vähemalt järgmiste valimisteni.

Kui nüüd keegi arvab, et kohaliku ülemuse puhkus on lõppenud ja ta on ühendust võtnud avaldajaga, siis kõik sellised arvamuse kandjad eksivad. Ja täiesti õigesti. Juhtkonna arvates avaldajaid ei ole, komaväikestel inimestel ei tohiks üldse olla õigust politseid tülitada, kohalikel „lilleneidistel“ on pealegi õigus oma tahet esitada. Isegi väljaspool rahvateatrit.

Kogu prefektuuri korrakaitsebüroo juht Kalvi Almosen on samuti kindel oma väidetes. Tema teab, et lillekimpu üle anda ei lubatud, seega kedagi ei häiritud, ei solvatud ja tegelikult on kõik fikseeritud, see ilmselt tähendab kontrolli all. Ja üldse, millisest menetlusest siin saab juttu olla…

Eraldi teemaks saab olla Lääne prefektuuri tööaeg. Soovitan kõigile abivajajatele siiralt, ärge helistage peale pool viit, nemad töötavad selle ajani. Nii on väitnud nende juhtimiskeskuse vanemspetsialist otse. Mõne uurija tööaega ma parema meelega üldse ei kommenteeriks.