Koit Pikaro: Joodikpolitseinikud jäid pensionita
Natuke ajaloolist tausta. Eelmise aasta detsembris pöördus siseminister Tarmo Loodus kirjaga Riigikogu õiguskomisjoni poole taotlusega eelnõud seadusena mitte vastu võtta. Ministeerium oli lihtsalt unustanud taotleda eelarvest raha politseipensioni maksmisest. Seega peteti ministri poolt neid politseiametnikke, kes ootasid vastava seaduse jõustumist 1. jaanuarist 2001.
Ka tegi Riigikogu olulise ja põhimõttelise otsuse ning hääletas eelnõust välja politseipeadirektori Harry Tuule nimelise personaalpensioni. Taotles seda aga jällegi siseminister, kes ka parlamendi kõnetoolist rääkis politseijuhi erilisest vastutusest ning taotles talle pärast viieaastast peadirektoriks olemist eest pensioniks poolt palka. Seda vaatamata vanusele ja teenistusstaažile.
Nüüd on nn politseipensioni seadusesse sisse viidud mõned piirangud. Nii ei tohiks sellist eripensioni saada ametnik, kes on süüdimõistva kohtuotsuse järel sunnitud politseist lahkuma ning joomise või ametiülesannete süülise mittetäitmise eest vabastatud politseinik. Tegemist on põhimõttelise otsusega, sest ka 20- või 25aastase korraliku teenistuse järel ei tohiks politseiametnik olla joodik ega sooritada kuritegusid.
Hämmastav on aga siseministri ja mõnede politseiametnike esinemine Riigikogu õiguskomisjonis ning ministri allkirjaga kiri 5. oktoobrist, kus seisab must-valgel: politseiametniku pensioni võiksid saada ka tahtlikult kuriteo toime pannud isik.
Kui Looduse seisukohaga nõustuda, võib tekkida näiteks olukord, kus politseinik teenib vähemalt 20 aastat, sooritab siis raske kuriteo (kasvõi näiteks tapmise) ja mõistetakse kohtu poolt süüdi. Pärast vanglakaristuse ärakandmist on ta vähemalt 50 aastat vana ja peaks saama personaalpensioni. (Terminit personaalpension kasutan meelega neil juhtudel, kus mingist eripensionist ei saaks juttugi olla.)
Vahemärkusena: korra kerge alkoholilõhnaga tööl viibimise eest harilikult kedagi ei vallandata. Ka praktikas ettetulnud juhtudel on tegemist olnud tuntud purjutajatega ja aastaid alkoholi liialt tarvitanud politseiametnikega.
Õiguskomisjonis tuli juttu ka ühest Viljandi ekspolitseinikust. Hämmastama pani siseministri ja politseiameti keskaparaadi töötaja seisukoht: kõnealuse politseiniku kuritegu polnud tahtlik, purjuspäi teenistusauto roolis olles ja jalgratturi surnukssõitmisega võis tegemist olla ettevaatamatusega. Rohkem ebaausate ja -korrektsete politseiametnike ohvreid mõnitada ei pole võimalik. Sügavalt vale oli ka politsei ringkaitse käigus Viljandist kõlanud väide, et sellel ekspolitseinikul polnudki õigust personaalpensionile. Nüüd püüdis Loodus tagasihoidlikult väita, et tegemist oli üksikjuhtumiga.
Siseministri poolt on ebapädevad väiteid, et eripensioni taotlemise õigusest ilmajätmine on kriminaalõiguslikult lisakaristus ja rikub proportsionaalsuse põhimõtet. Tema siiras usk, et sisekontroll suudab joodiku või ebaausa politseiametniku paljastada enne pensioniõiguseni väljateenimist on pehmelt öeldes eluvõõras. Loodus on ka ise väljendanud rahulolematust sisekontrolli tulemuslikkusega. Proportsionaalsuse puhul saab kinnitada, et muud efektiivsed vahendid praegu tõepoolest puuduvad.
Esitada saab konkreetse näite: Kesklinna politseiosakonnas töötas juhtivinspektor, kes jaanuaris 1995 vallandati süstemaatilise joomarluse eest. Nn politseistaaži oli tal siis veidi enam kui 22 aastat. Varsti saab ta 50aastaseks ja kuna 42 kuud Eesti Politsei algusaastatel läheb politseipensioniks staaži arvestamisel kirja kolmekordselt, saab selline isik (tuntud turujoodik) taotleda endale taotleda personaalpensioni.
Riigikogu võttis politseipensioni seaduse küll vastu, kuid siseministri sõnamurdlikkust see ei muuda. Möödunud aasta detsembris ta korra juba pettis sadade politseiametnike lootusi, nüüd on aga peaaegu sama olukord. Riigikogu ees esinedes on Loodus kinnitanud, et 2002. aasta eelarves saavad vastavad summad olema. Praeguses eelarveprojektis neid aga ei ole. Loomulikult ei saa Riigikogu või rahandusministeerium kinnitada eelarverida, kui puudub vastav seadus.
Tegelikult on seaduse vastuvõtmisega venimine ja koalitsiooni eelarvekava aga hinnang siseministrile ja mitmele tema alluvale. Kolmikliit on ise ilmselt ka aru saanud, et puidutööpink ja siseministri tool ei ole võrdväärsed. Kui Riigikogu õiguskomisjon poleks aktiivsust üles näidanud, peaksid paljud politseiametnikud oma pensioni veel vähemalt aasta ootama.
Kui siseminister süüdistab politseid ringkaitses, siis temapoolne kohtulikult karistatud endiste politseiametnike ja purjutajate kaitsmine on midagi enamat. Kuritegelikus maailmas nimetatakse seda “katusetegemiseks”, meie võiksime öelda, et tegemist on kurikaelte kaitsmisega riiklikul ja erakondlikul tasemel.
Keskerakonna liige Koit Pikaro on ekspolitseinik
