Kõige hullem on, kui kodus pole süüa

 (42)
Kõige hullem on, kui kodus pole süüa
Foto: Terje Lepp, Eesti Päevaleht

Sõmerpalu põhikooli õpetajal Marju Sarapuul on igaks juhuks alati kommid lauasahtlis varuks. „On juhtunud, et laps tuleb hommikul kooli, näost valge, ja ma ei saa tundi enne alustada, kui olen pakkunud talle tassi magusat sooja teed ning sinna juurde kommi või küpsise. Kui küsin, mida ta hommikul sõi, laps kas vaikib, või vastupidi, räägib õhinal rikkalikust einest – praad, kotletid, salat, pannkoogid, jäätis –, ja ma saan aru, et ta fantaseerib. Seda on raske ja valus näha, see paneb südame valutama. Tean, et seda juhtub ka teistes klassides ja koolides. See on kõige suurem probleem, kui kodus ei ole süüa,” tunnistab õpetaja.

Kolmandik elab üksnes toetustest

Kooli seitsmekümne õpilase peredest kolmandik elab praegu ainult riigi ja valla toetustest ning kümne õpilase jaoks on koolilõuna päeva ainuke toidukord.

„Usun, et iga lapsevanem tahab südames oma lapsele parimat, mitte keegi ei soovi, et laps kannataks tühja kõhtu, oleks kehvasti riides, tunneks end õnnetuna. Lihtsalt paljud ei tule eluga enam toime, on kõigele käega löönud või ei oska nii väikese rahaga majandada. Inimesed on väsinud,” arvab Marju Sarapuu.

Ta räägib, et kui kaks aastat tagasi aleviku üks suurimaid ettevõtteid pankrotti läks, jäi kolmandik nende kooli õpilaste emadest päevapealt töötuks. Siis hakkasid emad välismaale tööle minema, sest paljudes peredes pole ka isa, kes lapsi üleval pidada aitaks. Lapsed jäid siia, kes vanavanemate või sugulaste juurde, kes püüab üksi hakkama saada. See on praegusel ajal teine suur probleem.

Milline on lahendus? Marju Sarapuu teab, et üht ja ainsat lahendust ei olegi. „Nii nagu tuleb aidata lapsi, peab aitama ka nende vanemaid. Raskustes peredel võiks kõrval olla tugiisik, kes neid toime tulema õpetaks, ning ümber tugivõrgustik, mis neid parimal viisil toetaks.”

18,6% allpool vaesuspiiri

Eestis elab absoluutses vaesuses üle 45 000 lapse ehk iga viies laps. Kui lisada vaesusriskis elavad lapsed, puudutab vaesus rohkem kui 63 000 last, selgub lasteombudsmani koostatud ülevaatest „Vaesus ja sellega seotud probleemid lastega peredes”. Statistikaameti andmetel põhinev ülevaade sisaldab intervjuusid lastekaitsetöötajatega, kes räägivad oma igapäevatöö põhjal vaesuse mõjust lapse elu- ja arengutingimustele, tõdedes, et võimalusi peresid aidata napib. Spetsialiste ja teenuseid ei piisa, järjekorrad on pikad, transpordiühendus maapiirkondades halb ning lastega peredele mõeldud toetused liiga väikesed.

Õiguskantsleri kantselei lapse õiguste osakonna juhataja Andres Aru sõnul selgub ülevaatest, et olukord on tõsine. „Eestis elab 18,6% lastest allpool vaesuspiiri, see on suur probleem, millele on vaja tähelepanu juhtida. Lasteombudsman Indrek Teder kutsus ümarlauaarutelule eksperdid ja otsustajad, kelle võimuses on olukorda muuta. Esitasime ka oma ettepanekud.”

Lasteombudsmani hinnangul tuleks rohkem abi ja teenuseid viia otse lapseni, kuna paljud vanemad ei kasuta toetusraha lapse huvides. Parandada psühholoogi-, logopeedi-, ja lapsehoiuteenust, teha juurde nõustamiskeskusi, kehtestada regulaarne arstlik kontroll, kompenseerida lasteaia- ja koolitoitu, palgata perede nõustamiseks tugiisikuid jne. Üle tuleb vaadata kehtiv toimetulekupiir ning laste ja perede toetuste süsteem. Lasteombudsman loodab, et riigikogu, sotsiaalministeerium ja omavalitsused koostöös analüüsivad tehtud ettepanekuid ning pakuvad välja oma lahendused.

Vaesusel on mitu palet

Sotsiaalministeeriumi laste õiguste juhi Tõnu Poopuu seisukoht on, et kuna vaesusel on eri põhjusi, peavad lahendused olema komplekssed. „Sotsiaaltoetuste suurendamine ei ole ainus lahendus, tuleb rakendada erinevaid, sealhulgas tööturu meetmeid. Lastele on riik taganud tasuta koolilõuna põhikoolis, lisaks kohalikud teenused. Muidugi võiksid toetused olla suuremad, sest hinnad on tõusnud. On vaja analüüsida, millised võimalused selleks on. Praegune süsteem iseenesest on hea ning mujal maailmas kiita saanud. Mitmed uuringud on näidanud, et toetuste eesmärk peaks olema mitte vähendada inimese enda motivatsiooni sissetulekut otsida, sest nii võibki ta vaesuslõksu jääda.”

Tõnu Poopuu räägib, et eelmise aasta lõpus valmis sotsiaalministeeriumil laste ja perede arengukava, selle ja järgmise aasta tööplaanis on peretoetuste ja -teenuste kontseptsiooni väljatöötamine, mis valmib järgmise aasta lõpuks. „Vaatame üle praeguste toetuste plussid ja miinused ning teeme ettepanekuid, kuidas asjad võiksid tulevikus toimida. Kindlasti on üks oluline teema laste vaesusest väljapääsu otsimine.”

Euroopa vaesuse vastu võitlemise võrgustiku Eesti esindaja Kärt Mere rõhutab, et lapsed vajavad abi nüüd ja kohe. Tema arvates võib vaesuses elavate laste arv olla suurem, kui ülevaates välja on toodud, sest pole arvestatud peresid, kes on võtnud pangalaenu ja seetõttu toimetulekutoetust ei saa.

Loobugem stereotüüpidest

Üle kahekümne aasta lastekaitse alal töötanud Kärt Mere arvates on väga tähtis uurida 63 000 vaesuses elava lapse tausta: kui vanad nad on, missugustest peredest, millisest piirkonnast. „Ülioluline on ära kuulata, mida on öelda nende laste vanematel, õpetajatel, neil endil. Mured on erinevad, muidu ei oska me neid aidata. Nii mõnigi kord pannakse vaesuse ja vanemlike oskuste puudumise vahele automaatselt võrdusmärk. Paljudele lapsevanematele on see solvav. Ühiskonna paremaks muutumise eeldus on ka see, et me ei lähtu olemasolevatest stereotüüpidest, vaid hakkame kohtlema inimesi respektiga.”

Artiklit edasi loe Õpetajate Lehest