Paraku ei ole ümberkaudsed vallad nende linnaosade ülevõtmisest huvitatud, sest kardavad liig suurt koormust oma eelarvetele.

Kohtla-Järve linnapea Jüri Kollo on veendunud, et teist sellist linna nagu Kohtla-Järve Euroopa kaardilt ei leia. Linn koosneb kuuest osast, mis on satelliitidena laiali paisatud. Mõned linnaosad, näiteks Viivikonna ja Sirgala paiknevad linna keskusest, Järvest, enam kui 40 kilomeetri kaugusel ning on ümbritsetud teiste valdadega.

Asja muudab eriti probleemseks see, et nende kaugete enklaavide näol on valdavalt tegu endiste monofunktsionaalsete asulatega, kus on praegu kõrge tööpuudus ning elanikud ei jõua ise soojaarveidki maksta. Näiteks talviti külma käes lõdisevas 700 elanikuga Viivikonnas ja Sirgalas on Kollo andmetel tööpuudus pea 50 protsenti. Neid kaht Kohtla-Järve alla kuuluvat asulat ümbritseb aga jõukas Vaivara vald, kus asuvad kaks suurt Ida-Virumaa tööandjat — Eesti Elektrijaam ja Narva põlevkivikarjäär.

Kohtla-Järve linnapea näeks hea meelega, et Vaivara vald võtaks kõrge tööpuudusega Viivikonna ja Sirgala linnalt üle. Mullu tegi linn Vaivarale ka vastava ettepaneku, aga pole jaatavat vastust siiani saanud. Vaivara vald tõrgub. Sealne vallavolikogu esimees Vello Kärsten arvab, et ükskord tulevad Viivikonna ja Sirgala niikuinii tema valla külge, aga praegu on selleks veel liiga vara.

“Loomulikult anname endale aru, et need asulad tulevad kunagi valla külge, aga me ei saa teise omavalitsuse tegematajätmisi “aitäh” eest üle võtta ja ise suuri kulutusi sisse panna,” ütles Kärsten. Ta lisas, et Vaivara vallavolikogu on Kohtla-Järve ettepanekuid arutanud ning ootab täiendavat infot võimaliku ühinemise kohta.

Kohtla-Järve tahab lisaks Viivikonnale ja Sirgalale enda küljest teisigi linnaosi maha raputada. Üheks selliseks on veel kõrge tööpuudusega Oru, mis on saarena ümbritsetud Toila vallaga.

Toila vallavolikogu esimees Tiit Toos kinnitas, et Toila vald on küll valmis dialoogiks Kohtla-Järvega, kuid ei taha praeguste elanike huve kahjustada. “Geopoliitiliselt on Oru Toila valla osa ja mulle kui Toila valla elanikule on naljakas, et teise linna osa on meie territooriumil,” tõdes Toos. Kuid tema sõnul tuleks Toila ühinemine Oruga kõne alla vaid siis, kui too suudaks end ise majandada, sest Toila eelarves puuduvad vahendid enam kui 2000 elanikuga Oru doteerimiseks.

“Praegust situatsiooni võib tõlgendada nii, et Kohtla-Järve tahab lahti saada probleemsetest alevikest ja endale jätta need, mis toovad tulu,” nentis Toos.

Kohtla-Järve haub samasuguseid plaane ka seitsmesaja elanikuga Kukruse linnaosaga. Siin tuli aga esialgne initsiatiiv mitte enam linna, vaid Kukruset piirava Kohtla valla poolt. Kohtla-Järve nõudis aga Kohtla vallalt Kukruse eest vastu 700 elanikuga Järve küla. “Sellega ei saanud me nõustuda, sest sealt laekub füüsilise isiku tulumaksu kaudu kohalikku eelarvesse palju tulu,” ütles Kohtla vallavanem Arno Rossmann. Läbirääkimised käivad aga edasi.

Kohtla-Järve linnapea Jüri Kollo sõnul võiks linn loobuda ka 1600 elanikuga Sompast ning 20 tuhande elanikuga Ahtmest, mis liidetaks Jõhvi linna külge.

Kollo nägemus Kohtla-Järve tulevikust on üsna sarnane paari aasta tagusele kavale sunduslikust haldusreformist. Nii oleks tema sõnul kõige parem variant see, kui Kohtla-Järve kui niisugune üldse olemast lakkaks ning praegusest keskusest, 23 tuhande elanikuga Järvest saaks omaette linn, ükskõik kas siis Kohtla-Järve või Järve nime kandev.

“See on juba volikogu otsustada, võiks jääda nimeks ka Kohtla-Järve, aga ainult Järve linnana, kõik muud liidetaks teiste omavalitsustega,” ütles Kollo. “See oleks hea arengutee, siis oleks linnal keskus, mille saaks korralikult välja arendada.”

Kohtla-Järve linnapea — nagu ka ümberkaudsete valdade juhid — on veendunud, et varem või hiljem see linn ka mureneb, sest praegune halduskorraldus on oma aja ära elanud. Aga 20. aprilliks, päevaks, mil ühineda soovivad omavalitsused peavad oma tahtest maavanemale teada andma, ei esita ilmselt ükski Kohtla-Järve linnaosa ega sellega piirnev vald oma pabereid. Kõige tõenäolisemalt leiavad suured muutused aset enne 2005. aasta kohalikke valimisi. Ja seda ka vaid siis, kui riik õla alla paneb, on omavalitsusjuhid seisukohal.