Kohanemine kriisiga

Ükski ehmatus ei kesta igavesti. Tänaseks oleme kõik juba harjunud sellega, et majandus on kriisis, ega raiska enam energiat imestamisele, kuidas see kõik ikkagi juhtuda võis. See on lahenduste otsimiseks hea seis.

Mis ei tapa, teeb tugevaks, öeldakse. Küpsema mõttelaadiga inimesed on seda alati teadnud, mistõttu neil on kriisiolukorras kergem suunda muuta, valikuid teha. Masendus ja meeleheide ei aita edasi, hirm on vilets nõuandja. Võtta käimasolevat kriisi kui uute kogemuste saamise võimalust on ilmselt kõige positiivsem ja konstruktiivsem tee vältimatute muudatustega toime tulla.

Kuigi endiselt ei söanda keegi prognoosida, millal tuleb tõus, julgeb näiteks ka Danske Capitali analüütik välja öelda, et suurim šokk on möödas. Sama mõtet väljendab inimarengu aruande autoreid, tuleviku-uurija Erik Terk, kelle sõnula oleme maailmalõpumeeleolud juba seljataha jätnud. Muidugi ei ole kuhugi kadunud ka paanikakülvajad, aga küllap on praeguses olukorras mõistlik valida, kelle sõnumit enese tarbeks kandvaks pidada.

Inimarengu aruande koostajad on juhtinud tähelepanu sellele, et Eesti sisenes kriisi päris heade jõuvarudega – nüüd on küsimus selles, kuidas me oma ressursse kasutada suudame ning kas nendest piisab. Siin ei ole küsimus ainult rahas, vaid eelkõige väärtustes ja hoiakutes. Meil on võimalus väljuda kriisist tugevamana kui enne – iseasi on see, kuidas me oma võimalusi ära kasutada oskame.