Klaverite lood

Kultuuriloolise taustaga pille on palju, tuleb nad ainult üles leida, kirjutab Alo Põldmäe Õpetajate Lehes klaverimuuseumi põnevast näitusest.

Isegi vaid legendi kujul või perekonnapärimuses säilinud info võib osutuda reaalseks. Iga vihjet pilli jõudmisest praeguse omanikuni tuleb võtta tõsiselt. Mõnegi pärimuse taustal on avanenud huvitav kultuurilooline „klaverilugu”. Üks nimeliste klaverite näitus („Tartu ülikooli rektorite, doktorite ja akadeemikute klavereid”) sai hiljuti teoks Tartu ülikooli ajaloo muuseumis.

Kaks Bechsteini

Kaks eksponeeritud klaverit esindasid maailma klaveriehituse absoluutsesse tippu kuuluvat Saksa klaverifirmat Bechstein. Ampiirstiilis 1880. aastaist pärit tiibklaveri C. Bechstein omanik oli Tartu ülikooli professor akadeemik Harald Keres (1912–2010), kelle elutööks kujunes üldrelatiivsusteooria uurimismeetodite rakendamine Eestis. Keres oli ka silmapaistvate võimetega harrastuspianist, kes oma elu Pärnu perioodil esines sageli klaverisolistina kontsertidel. Ta oli veel hea flöödimängija, mängis Vanemuise teatri orkestris ja hiljem TÜ sümfooniaorkestris, mille rajajaks ta 1955. aastal oli.

C. Bechstein tuli H. Kerese perre 1945. aastal. 3. detsembril 2010 toimus pilli esitlus avalikkusele Eesti rahvusliku klaverimuuseumi ja Tartu saksa kultuuri instituudi korraldatud õhtul „Hingega klaverid”. Kõrvuti Bechsteiniga oli laval 1920. aastate algul Tartus valmistatud tiibklaver Astron, mis kuulus TÜ meeskoori kauaaegsele juhile helilooja Juhan Simmile. Kahe klaveri koosesitlusel on ajalooline põhjendus: nimelt võttis eesti klaverimeister Ernst Hiis (Ihse) 1922. aastal Tartus klaveri Astron mudeli väljatöötamisel otseselt eeskujuks saksa Bechsteini.

Klaver on väga heade kõlaomaduste tõttu pälvinud Tartu pianistide poolehoiu. Harald Kerese tütar dr Piret Kuusk on selle deponeerinud klaverimuuseumile, praegu asub klaver Tartu saksa kultuuri instituudis ja on aktiivses kasutuses kontsertpillina.

Tartu kõrgemale usuteaduslikule seminarile kuuluv tiibklaver C. Bechstein oli algselt baltisaksa päritolu meditsiinidoktori, aastal 1918 TÜ rektoriks olnud Karl Dehio (1851–1927) omand. Bechstein jõudis Dehio koju arvatavalt 19.–20. sajandi vahetusel. Aastast 1926 sai klaveri omanikuks Karl Lepp ja sellel alustas muusikaõpinguid Karl Lepa tütar Helje. 1941. aastal küüditati Karl Lepp koos perega Siberisse ja klaver jäi Karl Lepa vennale, TÜ meditsiinidoktorile Felix Lepale (1881–1973). Felix Lepa poeg, meditsiinikandidaat Ülo Lepp (1917–2003) oli entusiastlik harrastuspianist, kelle emotsionaalseid esinemisi sõprade seltsis mäletatakse eredalt praegugi. Sugulaste ja sõprade sõnul olevat ta tundnud Bechsteinil musitseerimisest suurt rõõmu ja rahuldust. Oma erialal saavutas aga Ülo Lepp tunnustust kardioloogias ja südamekirurgias, eriti südame klapirikke diagnoosimisel.

Johan Kõpp ja J. Becker

Klaverimuuseumile on annetusena üle antud Johan Kõpu (1874–1970) Peterburis 20. sajandi algusaastail valmistatud tiibklaver J. Becker. Annetaja oli Johan Kõpu poja Gunnari tütar Mari Kõpp. Pilli on restaureerinud klaverimeister Heiki Parts.

Johan Kõpp oli Tartu ülikooli usuteaduse professor, ülikooli rektor aastail 1928–1937, EELK piiskop (1939–1944), peapiiskop eksiilis (1957–1964), asutava kogu ja riigikogu VI koosseisu liige.

Põnev leid Tartust

2010. aastal oli Vanemuise kontserdimajas klaverinäitus „Tartu oma klaver”. Enamiku Tartus toodetud klaverite kõrval pälvis tähelepanu eesti muusika suurkuju Rudolf Tobiasega (1873–1918) seonduv tiibklaver S. Stehling, mis kuulub Karin Ritsonile ja on deponeeritud Eesti klaverimuuseumile. Ritsonite perekonna pärimuse kohaselt omandas Tobias selle klaveri Peterburis tegutsemise ajal (1894–1904). Aastal 1904, kui Tobias asus koos perega elama Tartusse, veeti pill kaasa. 1908 läks Tobias Saksamaale, klaver jäi Tartusse, kus Tobiase sugulased selle hulk aastaid hiljem maha müüsid. Ritsonite peresse sattus klaver 1918. aasta paiku. Pill sai mitu reesõitu, algul Tartust Alatskivile, 1925 Alatskivilt Türile.

Tobiase S. Stehlingi ümber on piisavalt huvitavat uurimisainest. Näiteks tõestamaks väidet, kas selle klaveriga pole mitte seotud eesti muusika ühe tippteose, oratooriumi „Joonase lähetamine” loomine. Komponeeris ju Tobias seda just Tartus elamise perioodil, aastail 1904–1908.

Üleskutse lugejatele

Eesti rahvuslik klaverimuuseum ootab infot nii Eesti kui ka teiste maade vanematest klaveritest, mis võivad endas kanda huvitavat ajaloolist lugu (seos väljapaistvate isikute, sündmuste või kultuuriasutustega). Aadress [e-mail] või [e-mail], tel [phone].

Täispikkuses artiklit loe Õpetajate Lehest