Klassiruumid ja koolipingid — kaduv nähtus?

Kui sa käisid koolis ajal, mil Michael Jacksoni “Thriller” oli edetabelite tipus, siis liikusid sa tõenäoliselt terve päeva erinevate klassiruumide vahel, kus 45 minuti pikkuste tundide jooksul õpetati sulle erinevaid aineid.

Klassis istusid sa enamuse ajast vaikselt koolipingis, kuulasid õpetajate juttu ja püüdsid erinevaid fakte meelde jätta. Ning kohtusid teiste oma kooli õpilastega vaid vahetundide ajal koolisööklas.

Sellised koolimudelid on ühiskonda teeninud aastakümneid ja nii käib õppimine ning õpetamine koolides reeglina veel tänapäevalgi. Samas on esile kerkinud hoopis uued õppimise ja õpetamise mudelid. Et valmistada õpilasi ette pidevalt areneva infoühiskonna jaoks, kujundavad arhitektid USA-s uusi innovatiivseid koolimaju, kus hariduse omandamne käib hoopis teistmoodi.

“21. sajandi koolide planeerimist ja disaini kujundavad mitmed olulised haridustrendid,” märkis USA Wisconsin-Madisoni ülikooli professor ja arhitekt Jeffery Lackney.

Ka mitmed teised haridustegelased on öelnud, et uued õppimisstiilid nõuavad uusi ja unikaalseid õppimiskeskkondi. Georgia osariigi Marietta keskkooli direktor Leigh Colburn märkis, et praegused (USA) täiskasvanud on üles kasvanud tarbijale ja valikutele orienteeritud ühiskonnas. Praegused noored, “millenniumipõlvkond”, aga on valikute ja otsustuste tegemisega kui iseenesestmõistetavatega harjunud ja neile tuleb struktureeritud moel pakkuda rohkem vabadust.

Sellistes “vabaduskoolides” saavad õpilased oma päevakorra ja tegemised ise paika panna ja õpetajad on vaid juhendajad. Mõned õpetajad keskenduvad koostööprojektidele, millel on väljund ka koolivälises maailmas — näiteks avalike aedade kujundamine.

Et selliste trendidega kaasa minna, asendavad disainerid ja arhitektid traditsioonilisi klassiruume “stuudiotega”, mis sisaldavad laoruume pikaajaliste projektide tarbeks ning eraldi ruume, kus saab teha individuaalset, väikese-grupi- ja suure-grupi-tööd.

Näiteks Minnesota St. Pauli linna Avaloni koolis on seda teed juba mindud. Kooli 120 õpilast kujundavad ise oma haridusprogrammid ning traditsioonilisi koridore ja klassiruume sellest koolimajast ei leia. Selle asemel on maja keskel ühiskasutatav ala, mida ümbritsevad teaduslaborid, seminariruumid ja stuudiod open-office tüüpi õppetöökohtadega.

Jeffery Lackney märkis, et enam ei ole koolide näol tegu õppevabrikutega: “Üks-suurus-sobib-kõigile tüüpi koolid ei tööta. Koolid ehitatakse laia ruumidega valikuga, mis sobivad erinevate inimeste individuaalõppeks.”