Kiuslik majaomanik joonistab ise liiklusmärke ja teeb politseisse libakõnesid
Eile pärastlõunal sain äreva kõne politseist: olen Tartu linnas Piima tänav 10 eramaja omaniku väljasõidu oma masinaga blokeerinud. Sündmuskohale rutates selgus, et tagurdajale ei piisa sellest pooleteisest meetrist, mis ma tema masinaga vaheks jätsin. Kas selline alusetu liiklusliinile helistamine on õigustatud?
Miks ma sinna Võru tänava kõrvale Piima tänavale oma masina üldse jätsin? Olin oodatud meestelõikuse juuksemodelliks eksamisooritajale kõrvalasuvasse Tartu Kutsehariduskeskusesse. Juba kohale saabudes sain aru, et parkimine on linna poolt korraldamata jäetud. Pidin oma masina kooli parkla asemel sõidutee serva jätma. Vaimukad majaomanikud olid mõnel lõigul ise joonistanud hoonetele parkimist keelavaid märke. Nii ka selle õnnetu koha juures, kuhu mina oma raudse ruuna jätsin.
Piima 8 aadressil elutsev kodanik arvab, et tema võib oma puukuuri külge lisada sõiduteel parkimist keelava liiklusmärgi. Sinna alla võib ta veel lisatahvlitena ise joonistada ajalise piirangu ning ka paarisnooltega ulatust määrava märgi. Ajaline piirang ise oli kenasti lumme mattunud ning pisikese isevalmistatud teate pealt võis lugeda, et auväärt majaomanik ei soovi oma maja ees asuval sõiduteel parkimist kuni kella kuueni õhtul. Ilmselt on ta selleks ajaks töölt koju jõudnud ja saab oma masina siis sõidutee serva jätta. Geniaalne plaan, et kindlustada omale parkimiskoht!
Tekib õigustatud küsimus: kas suvaline eramaja omanik on nüüd pädev sõiduteel parkimist korraldama? Teatavasti käib liikluskorralduse reguleerimine siiski linnavalitsuse tasandil ning need ise kodus joonistatud lisatahvlid just väga professionaalset muljet ei jätnud.
Helistajaks ja "kinnipargituks" oli siiski ilmselt selle liiklusmärkidegea omavolitseja naaber, kes elab kõrvalmajas. Huvitaval kombel ei suutnud see majaomanik oma masinat ajada parklast välja ka siis, kui minu masin oli tema omast pooleteise meetri kaugusel.
Hädas olnud tagurdaja kõne peale reageeris Lõuna-Eestis tegutseva liiklusliini töötaja. Kiirelt võeti ühendust häiriva masina omanikuga ning kästi sõiduk mujale viia. Kuna politsei käsk on kõigest ülem, jooksin eksamit sooritava sõbra juuksuritoolist minema, et masinat ümber parkida. Liigutasin sõiduki neli meetrit eespool olnud äsja vabanenud kohale. Ehk nüüd ei olnud ma mõne püha eramaja omaniku maa peal risti ees.
Hiljem uuesti auto juurde naastes oli värskel lumel hästi näha, kuidas see hädas olnud sõidukijuht oli oma "kinnipargitud" kohalt lahkunud. Minu pargitud auto alla jäänud lumevabale laigule ei olnud ta isegi mitte lähenenud ning reaalne alus politseisse helistamiseks puudus.
Palusin infotöötajal, et mind korrale kutsunud ametnik mulle tagasi helistaks ning asjaolusid täpsustaks. Mingil põhjusel ei ole ma ümberparkimise käsu andnud ametnikult praeguse hetkeni ühtegi kõnet ega selgitust saanud. Ja nii võivadki majaomanikud edasi korraldada liiklemist linnale kuuluval sõiduteel. Võivad lisada liiklusmärke oma puukuuride külge ning teha libakõnesid liiklusliinile, kui keegi julgeb nende uhket valdust varjutada.
