Kirjaoskamatud ajukääbikud teel volikokku

Nagu 11. septembril kohalike valimiste kandidaatide valimisnumbrite loosimisel selgus, oli neliteist Tallinna volikokku kandideerida soovinud kandidaati esitanud kandideerimisdokumentides valeandmeid või polnud adekvaatselt aru saanud, millistele tingimustele peab üks KOV kandidaat õieti vastama! Seega lükati nende kandidatuur tagasi ja nad eemaldati valimisnimekirjadest.

Võib ju mõelda, et eksimine on inimlik. Kuid siinkohal tuleb siiski eristada, kas tegu oli ikka eksimisega või hoopis harjumusega teha partei kaitsva kilbi varjus tegusid, mis seadusega tegelikult justkui keelatud oleks. Kui aga tõesti eksiti, siis tekib mul sügav kahtlus nende eksinute harituses ja kompetentsuses.

Ma saan täiesti aru, et isikud, kes linna sotsiaalosakondades linnalt abiraha saamiseks toetusankeete täidavad, on tihti hädas ankeetide täitmisega ja tihti ka kirjutatust arusaamisega, kuid need isikud, erinevalt kandidaatidest, ei ole kippunud ei linna juhtima ega linnale tähtsaid otsuseid vastu võtma!

Kandideerimisavalduses oli ühena paljudest välja toodud järgmine punkt: olen Eesti kodanik või Euroopa Liidu kodanik, kelle püsiv elukoht (s.t elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse), asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil selles vallas või linnas.

Ma saaks veel aru, et mõni üksikkandidaat, kes ehk esmakordselt sellist ankeeti näeb, seda üksi täites aadressiandmete kantusest rahvastikuregistrisse kuidagi valesti aru saab. Aga tegu oli Eesti suurimate parteide poolt esitatud avaldustega! Nimelt oli kaks sellist isikut Eestimaa Roheliste, kaks IRLi, üks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, kaks Keskerakonna nimekirjas ja seitse isikut kahes Tallinna valimisliidus.

Mul tekkis antud juhtumiga seoses sügav kahtlus, kui kompetentsed inimesed parteide poolt sinna volikokku üldse istuma on pandud või panna tahetakse? Kas sellised tohivad üldse linnaasjade üle otsustada või peaks eelnevalt kandidaatidele mingigi teadmiste kontrolli tegema?

Tavakodanikul ei ole lihtsalt võimalik teisiti aru saada Vabariigi Valimiskomisjoni 7. juuli 2009. a määruse nr. 17, esimese paragrahvi teisest lõigust, kus on selgelt kirjas, et kandideerimisõigus on isikul: kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas...

On väga masendav, et erakonnad kandideerijate nimekirja mingitest ebaadekvaatsetest isikutest koostada püüavad. Kas seal lastakse kandideerida kõigil, kel villand töö tegemisest või vajadus pääseda nn ladviku sekka? Mida need isikud partei heaks teinud on, et neid sedasi pimesi volikogusse surutakse, see jääb meile teadmata, kuid linnavolikogu ja linnajuhtide mitmeid viimase aja otsuseid analüüsides on tõesti kõik võimalik!

Võib vaid oletada, milliste teadmistega linnaametnikke parteid soojadele kohtadele istutanud on!? Ehk tuleks edaspidi ka kõikide linnametnike kohtade täitmiseks avalikke konkursse korraldada, ikka lollide ja saamatute linnajuhtimisest eemale peletamiseks...