Kiri: Venelane peksis minu naist
Ootamatult tabasid teda selja tagant tugevad löögid istmikusse ja selja alaossa. Hoope saatis rõve venekeelne sõim, midagi litsidest ja naistega käitumisest. Kui mu proua suutis end eemale tõmmata, siis nägi ta lööjat: vihast vahutavat, ilmsete joobetunnustega nooremapoolset meesterahvast.
Mu kaasal õnnestus pääseda ja kutsuda politsei. Ta helistas ka mulle. Oleksin ehk jõudnud kiireminigi kui politsei, aga ta keeldus minu abist, lootes politseile. Viimaks jõudiski politsei kohale.
Kummaline, aga too “integreerujast rahvaste sõber” (poliitkorrektsuse nimel ärgem siis öelgem, et vene rahvusest nooruk) passis teisel pool teed, et mis siis nüüd edasi saab. Kui politseipatrull lõpuks saabus, asutas ta end juba tuttavlikult kongi poole. Kui politsei küsitlemist alustas, küsis “rahvaste sõber” üsna üleolevalt: Nu što slutšilos! Ja hakkas siis hoopis minu prouat süüdistama.
Naine oli kohutavas šokis. Ta pole ju varem kunagi millegi taolisega kokku puutunud. Politseinik aga veendus teda küsitledes, et otseseid vigastusi pole — seega pole midagi juhtunud. Oleks naisel veriseid haavu või vigastusi olnud, siis olnuks alust too pätt kinni pidada. Huvitav, kas too “kaasmaalane” oleks pidanud mu naise vigaseks või surnuks peksma, et politsei teda karistaks?!
Too noor politseinik tunnistas ka ise, et viiks sellised tüübid hea meelega Männiku karjääri, kuid ei saa seda teha. Kui mu proua imestades küsis, et kas oleks parem olnud kohale kutsuda abikaasa ja too tüüp vaeseomaks peksta, siis vastas politseinik, et jah, nii oleks parem olnud.
Arvestades aga viimase kevade sündmusi ning meie poliitikute ja politseinike käitumist Woodstocki baari kaitsnud punkarite suhtes, siis oleks ilmselt mulle sellisel juhul kaela määritud põhjuseta füüsiliste vigastuste tekitamine rahvustunnuse alusel. Kes teab, ehk oleks mõni agar ametnik leidnud isegi seose vene päti Ganini “kangelassurmaga”.
Naisega juhtunuga seoses meenusid mulle nii ühe Vene narkari kallaletung eelmisel aastal trammipeatuses kui ka hiljutine konflikt selveris, kui palusin ühel “kaasmaalasel” endale sisenemiseks teed anda ja kõrvale astuda. Vastuseks kuulsin: Tševo ustavil, urod, bljääd!
Mina ja mu proua töötame korralikel töökohtadel. Oleme seaduskuulekad ega võta altkäemaksu, rääkimata riigi tagant varastamisest. Mida peaks tegema seaduskuulekas maksumaksjast kodanik, et ta tunneks end Eesti riigis turvaliselt? Kas tõesti looma illegaalseid organisatsioone omakohtu eesmärgil, sest seadus enam ei kaitse?
Miks me riigile makse maksame? Kas selleks vaid, et mõned pätistunud ja korrumpeerunud poliitikud veel paksemaks läheksid? Ja kas peame ülejäänud raha eest ise tagama oma turvalisuse?
See, kuidas mõned end teadlasteks ja poliitikuteks nimetavad kodanikud sisuliselt kuritegevuse mahitamise eest veel palkagi saavad, on ennekuulmatu. Mõnes teises demokraatlikus riigis oleks see võimatu.
Kas vastaks neile küsimustele? Või peaks ehk lahkuma sellest riigist, mis muutub üha vaenulikumaks oma kodanike ja selle riigi loonud rahvuse suhtes?
