Ka rahvusvaheline olukord ei ole parem. USA majandus on muutunud väga ebastabiilseks, aktsiaturgude kõikumised on tohutud, värskelt elati üle laenuturu ühe elemendi kokkuvarisemine. Kõik majandusnäitajad on pöördunud negatiivseks, sisuliselt elatakse 2001. aastast saadik majanduskriisis.
Lääne majandus püsib vaid Aasia ja Aafrika elanike represseerimise toel. Kuid ärakasutatavad riigid, nagu Hiina, kasutavad ise ära kolmandaid riike, näiteks Birmat. Iga aasta sureb miljoneid inimesi nälga ja veepuudusesse. Kuid asi ei ole toidu- ega veepuuduses, asi on poliitilises tahtes.
Kolmanda maailma riikidele tagasimakstamatute tingimustega laenu andmise abil on suudetud välja pressida strateegiliselt tähtsate teenuste, näiteks vee ja elektri müügi privatiseerimine. Omanikeks on otse loomulikult saanud lääne korporatsioonid.
Otsa on lõppemas ka looduslikud ressursid, nafta nõudlus on peagi ületamas pakkumist, maailm on ülerahvastatuse ja hoolimatu raiskamise tõttu seismas silmitsi ka puhta joogivee puudusega. Ja seda mitte aastate pärast ja vaestes riikides, vaid nüüd ja kohe siinsamas, meie endi ukse ees, läänemaailmas. Ka kõrbestumine on kiirenemas, sundides ümber asuma miljoneid elanikke ja muutes kasutuks suured maa-alad, pannes veel suurema tootmissurve alles jäänud põllumajanduslikele maadele.
2001. aastal algas ka uus sõda, lõpmatu sõda — sõda terrorismi vastu, milles ei saa võidelda konventsionaalsete vahenditega ega võita konventsionaalsel viisil. Sõda Iraagis ja Afganistanis on jäetud teadlikult vinduma, sest pidev sõda toob enneolematuid kasumeid suurtööstureile, kes kontrollivad poliitikat kardinate taga
Need probleemid ei olekski nii tohutud, kui need oleks lahendatavad. Kuid paraku ei ole mingit vahet, kas võimul on demokraadid või vabariiklased, reformierakondlased või isamaaliitlased. Selleks, et tänapäeva poliitikas tõusta üldse mingisuguseidki otsuseid tegevale kohale, peab oma hinge müüma tervele sõjaväeosatäiele saatanatele, kes kõik ootavad ahnelt vastutasu.
Esindusdemokraatia on muutunud farsiks demokraatia mõistegi ning naeruvääristab rahvast. Aeg on aru saada, et me võime hamstri kombel ringi joosta surmani, kuid tagaaetavat toidutükki kontrollivad füüsikajõududest hoopis teistsugused jõud.
Revolutsioon ei pea olema tingimata verine, revolutsioon on rahva tahte legitiimne väljendus. Aeg on tuua Eestisse otsedemokraatia — rahva poolt ja rahva jaoks.
