Kuningas kutsus välja oma nõuandja orava, et temaga nõu pidada. Orava sõnul olevat tal ambitsioonikas plaan jõuda viie rikkama kuningriigi hulka 15 aasta jooksul. Selleks tuleb seitsme maa ja mere tagant Lollidemaalt leida ränist imevõtmeke, mis avab teadmistepõhisese majanduse ukse ja seal kasvavate patentide müük teistele kuningriikidele toob rikkuse iseenesest.

Kuningale orava jutt meeldis ja ta saatis oma inimesed Lollidemaale võtit otsima. Hoolimata sellest, et seda võtit ei leitudki ja kuningriik ägas vaesuses, elas orav jõukalt ja muretult kuningalossis ja lõbustas kuningat lugudega ennenägematust rikkusest, mis saabub, kui võti üles leitakse.

Lõpuks kuninga kannatus katkes ja ta kutsus kohale oma teise nõuandja — ninasarviku, kes pakkus välja oma jõukuse kasvatamise plaani. Selleks tuleb ainult ametnike palk tõsta 25 000 banaanoni, küll siis nurjatud kaupmehed on sunnitud rahva röövimise lõpetama ja hakkavad ka töölistele ametnikega samaväärset palka maksma.

Kuningas nõustuski selle plaaniga, aga oh häda! Kaupmehed lõpetasid massiliselt oma tegevuse ja tahtsid ametnikena tööle tulla. Ametnikele tootis puuduolevat palgaraha täisvõimsusel töötanud kuninga paberrahapress, kuid paraku langes banaano väärtus kivina, nii et ühel hetkel said ametnikud suure palganumbri eest juba vähem leiba osta kui enne palgareformi.

Muremõtetes kuninga juurde astus siil, kes töötas suures ametnikearmees märkamatu väikese mutrikesena. Ta küsis alandlikult, et ega kuningal selle vastu midagi ei ole, kui ta üllitab pisikese huumoriraamatu oravast ja ninasarvikust. Kuningas lõi tülpinult käega ja ütles, et tee, mis tahad, need loomad on mulle ainult ebameeldivusi põhjustanud.

Siili kirjutatud raamat kujunes ootamatult suureks bestselleriks nii idas kui läänes ja tegi temast jõuka looma. Raamatu pealkirjaks pani ta „Banaania majanduse kollaps ehk mis juhtub, kui oravad ja ninasarvikud saavad oma utopistlikke majandusideid teostada“.