Kiri: Lõpp piinarikastele loomakatsetele

Kaasaegse demokraatliku maailma lipukirjaks on õiglus. Ka lemmikloomadel on enamikus riikides juriidilised õigused, mis on igas mõttes loomulik ja vajalik, sest loomadel on emotsioonid, tunded ja aistingud nagu inimeselgi. Seega on nende väärkohtlemine täie õigusega ebaseaduslikuks kuulutatud.

Ometi on lemmikloomade õigused farsiliku maiguga. Kassid, koerad, hamstrid, jänesed ja teised meie lemmikud jäävad kõigist oma õigustest ilma peale seda, kui nad on kuulutatud loomkatselaborite varaks.

Kohutavamaid inimsusevastaseid kuritegusid on kahtlemata holokaust. Auschwitzist eluga pääsenud on muude koleduste hulgas kõnelenud ka sellest, milliseid inimkatseid nendega sunnitöölaagris läbi viidi. Üks sadistlikumaid näiteid oli eksperimenteerimine vangide silmade kallal, tagajärjeks sageli valulikud vigastused, tüsistused (näiteks pimedaksjäämine) või isegi surm.

Tänasel päeval on Auschwitzis toimunu täielikult hukka mõistetud. Ometi leidub kõikjal maailmas tuhandeid uusi Auschwitze, kus vangidele tilgutatakse järjekindlalt kemikaale silma, suhu ja marrastatud nahale, kus neid põletatakse ja kõrvetatakse, tuimestuseta opereeritakse ning lahatakse, ohtlike ainetega “töödeldakse” ja muud säärast.

Tõsi küll, nende Auschwitzides pole ohvriteks mitte inimesed, vaid loomad. Kes kannatavad aga laboritesse aheldatuna täpselt samamoodi, nagu piinlesid surmalaagis vangistatud juudid. Loomkatselaborite asukad on sunnitud pimedatesse ja kõledatesse puuridesse, neile ei võimaldata piisavalt toitu ja jooki, nad peavad päevast päeva kannatama valu.

Arvatakse, et meie valitsus ning teadlaskond on loomkatsete süüst puhas. Tõsi küll, Eestis on kosmeetilised eluskatsed keelatud. Sellele vaatamata kannatab ja sureb Tartu ülikooli allüksustes ning instituutides igal aastal tuhandeid loomi. Kohalike eluskatsete eesmärgiks on ravimi- või teadusalane progress, diskussiooni on tekitanud näiteks töö aidsiravimite arenduses.

Asjatundmatule võib tunduda, et sellised eksperimendid on ühiskondlikus perspektiivis vajalikud, kuid tegelikult on säärane arvamus ekslik. Nimelt on loomkatsetel adekvaatsemaid ja usaldusväärsemaid alternatiive: näiteks tehislikult valmistatud inimese anatoomilised kehaosad, sealjuures lihasmass, musklid ja luustik, mitmesugused koe- ja rakukultuurid, erinevad mikroorganismid, geenitehnoloogia ja paljud teised.

Loomkatsete abil loodud ravimid on sageli põhjustanud õnnetusjuhtumeid. Näiteks põhjustasid 70-ndatel ja 80-ndatel aastatel rohkem kui pooled loomkatsete abil toodetud ravimid tarbijatel kergemaid ja raskemaid, isegi saatuslikke vigastusi.

Tuhandete elusolendite jõhkrat ja sadistlikku ekspluateerimist ei tohi lubada. Eluskatsed on äärmuslik igand, nad on ebaefektiivnsed ja ka ebaeetilised. Loomkatsed tuleb heita ajaloo prügikasti, kuhu kuuluvad kõik ebavajalikud ning halvaloomulised nähtused.