Kiri: Inglise keel asjaajamiskeeleks
Vaatamata sellele, et Jaapan on USA järel üks võimsama majandusega riike maailmas, on jaapanlased ise oma umbkeelsuse pärast mures ja kardavad, et see võib nende majandusedu pikemaajalises perspektiivis ohustada. Kõige kindlamini jõuab reaalsus kohale kogemuse kaudu: kui Tokio konkureeris Singapuriga Aasia finantskeskuseks ja kaotas, sest seal ei räägita rahvusvahelise ettevõtluse jaoks küllaldasel määral inglise keelt, otsustati probleemiga tõsiselt tegeleda.
Kaur Kender ütles visioonikonverentsil, et Tallinnas on neli kohalikku keelt: eesti, vene, soome ja inglise. Ükski neist keeltest pole Tallinnas suhtlemisel ülearune. Samas ei pruugi vaid ühe võõrkeele oskus keele kasutajat asjaajamises eesmärgini viia.
Minu poolt visioonikonverentsil välja öeldud mõte — võtta ametliku keelena kasutusele ka inglise keel — ei välista ühegi nn kohaliku keele kasutamist ega ole mõeldud ühe keele kõnelejate vastandamiseks teistele. Küll aga peaksime andma selge märgi inglise keelt kõnelevatele ettevõtjatele ja investoritele, et Tallinn on koht, kus nad saavad selle keelega kõik asjad nii teeninduses kui ka ametiasutustes aetud. Nende ingliskeelsetele küsimustele vastatakse inglise keeles ja kõik dokumendid on kättesaadavad nii eesti kui ka inglise keeles.
Suur osa asjaajamisest Euroopa Liidu institutsioonidega käib nagunii peamiselt inglise keeles ja selle kasutamise ala laieneb päev-päevalt. Inglise keele aktiivsem kasutuselevõtmine oleks lihtsalt ühekorraga pikema sammu astumine, mis nõuaks pingutust ametnikelt ja inimestelt, kes töötavad teenindussektoris.
Tädi Maalile ei muutuks selle sammuga eesti keele kasutamisel midagi, aga onu Sämmil tekiks veel üks põhjus, miks Eestis äri ajada. See ei ole plaan kellegi asemel võõrtööjõdu sisse tuua, vaid Tallinna võimalus osaleda nende hüvede jagamisel, mida niisama, eeldusi omamata, ühelegi linnale ei jagata. Ma pean silmas tasuvate töökohtade tekkimist, odavat laenuraha, kopsakaid investeeringuid jpm, millega me viimastel aastatel, majanduskasvu tingimustes, oleme harjunud.
Kümme aastat tagasi levis Eesti majandusringkondades arvamus, et ettevõtluskeskkonna soodustamiseks vajab Eesti ka teist riigikeelt, milleks võiks olla inglise keel. Samal ajal arutati ka teadusringkondades, et Eestis tuleks üle minna valdavalt ingliskeelsele teadustööle. Tollal jäi peale nende arvamus, kes peaaegu igas võõrsilt tulnud sõnas halba näevad ja eesti keelele kadu kuulutavad.
Ma ei kaldu kindlasti teise äärmusesse ja pole inglise keele pime kummardaja, aga, olgem ausad — teaduskeelena ei ole eesti keelt olemas ja rahvusvahelises ettevõtluses ilma selle keeleta hakkama ei saa. Lisaks teaduse- ja ärikeelele on inglise keel infotehnoloogia, merenduse ja lennunduse keeleks. See on rahvusvahelise suhtlemise keel, mida räägivad sajad miljonid (väidetavalt isegi üle kahe miljardi) inimesed maailmas.
Ma ei kutsu üles inglise keelest teist riigikeelt tegema, aga leian, et selle keele kasutuselevõtmine ametliku keelena võiks Tallinnale ja kogu Eestile anda nii ettevõtluses kui ka mitmes teises valdkonnas olulise konkurentsieelise. Jättes eesti keelele põhiseadusest tuleneva riigikeele auväärse rolli, võiks keeleseaduses sätestada inglise keele kui asjaajamise keele Eesti Vabariigis, koos kõige sellest tulenevaga.
Jaapanis elab 123 miljonit inimest ja nad möönavad, et ainult oma keelt rääkides võivad nad maailmas mitmel alal konkurentsis alla jääda. Eestis elab vaevalt 1,4 miljonit inimest ja meie eelis konkurentsis püsimiseks saab olla ainult töökus, haritus ja suutlikkus muutuvates oludes kiiresti kohaneda. Ise tootes, ise müües ja ise ostes me kaugele ei sõua.
Kahjuks ei ole meil seni jätkunud paindlikkust, et ära kasutada need eelised, mida pakub geograafiline asend. Nüüd võiksime kasutada vähemalt neid nappe võimalusi, mis massiga löömist ei nõua, aga mis meid atraktiivseks teevad.
