Kiri: Igale vastsündinule kodakondsus? Ei!
Eesti Päevaleht on tellinud uuringu, mis peab tõestama, et rahvas annaks mittekodanike siin sündinud lastele automaatselt kodakondsuse. Sorry, ei usu!
Meenub Peeter Oja irooniline nali „Kreisiraadiost“ Faktumi uurimismeetodite aadressil. Nimelt olevat Oja pronkssõduri kohta küsitlust tehes sattunud ühte Lasnamäe keldripoodi, kus sattunud tätoveeringutes sellide sekka. Küsitleja Oja pidanud neilt uurima: „Kas olete nõus pronkssõduri äraviimisega?“ Tattoo-vennad vastanud kurjalt: Njeet! Liba-Faktumi küsitleja sai „rahva“ arvamuseks kirja 99% pronkssõduri teisaldamise vastaseid.
Tundub, et samas stiilis ja teatud venemeelsete poliitikute ideoloogilisel juhtimisel on tehtud ka järjekordne küsitlus mittekodanike lastele kodakondsuse andmise kohta. Kes olid need 500 küsitletavat (mingi 0,03% kogu elanikkonnast)? Kust pärit? Kas nende inimeste arvamuse järgi saab otsust laiendada kogu rahvale? Vaevalt küll. Ent sellise küsitluse tulemus on praegu olulise ideoloogilise ja poliitilise tähtsusega.
Küsitluses on näha kindla grupi soov viia vastavusse oma poliitilised taotlused ja esitada neid rahva arvamusena. See on sama absurdne kui pidada 59 000 valija, peamiselt kodakondsuseta ja muulaste häältega ainuvõimu saanud Tallinna valitsust rahva tahteks.
Faktumi koduleheküljega tutvumine ainult süvendab umbusaldavat meeleolu. Ei usu, et need verinoored tüdrukuohtu küsitlejad siiralt soovivad tegelikke tulemusi teada saada. Ka Juhan Kivirähk, üks Faktumi asutajaid, paistab silma demagoogiliselt väänatud faktide esitamisega Palo pooldajate uue integratsioonipoliitika kasuks.
Miks üldse surutakse siinsetele muulastele jõuga Eesti kodakondsust peale? Olen vestelnud siinsete Vene kodakondsusega vanemate venelastega. Üks isa rääkis uhkusega, kuidas tema poeg õppis Saksamaal kohe ära saksa keele ja täitis kõik kodakondsusnõuded. Minu küsimuse peale, et miks ta ei teinud seda Eesti riigis, eelistas pigem vaikida, et mind mitte solvata.
Pronksirahutustes osalesid ju enamikus Eestis sündinud ja Eesti kodakondsusega mitte-eestlastest noored. Kas kodakondsus tegi nad lojaalsemaks? Ei. Milleks on vaja luua „Trooja hobust“ Eesti ühiskonnas? Julgen väita, et eesmärk on murda tülikas Euroopa väikerahvas, kes on pinnuks silmas Venemaa rolli ümberhindamisel 20. sajandi rahvusvahelises poliitikas ning inimkonnavastastes kuritegudes.
Kodakondsuse jõuga pealesurumise taga näen teatud poliitiliste huvigruppide soovi muuta Eestile ebalojaalne elanikkond juriidiliselt korrektseks valijaskonnaks, kes hakkaks Eesti riikluse küsimustes esindama juba legaalselt pigem Vene riigi huve.
Ka on näha Keskerakonna „muret“ oma valijaskonna pärast, mis on suhteliselt eakas ja valdavalt venekeelne. Pealegi on täheldatav üha avalikum huvi esindada oma emapartei Ühtse Venemaa huve.
Eesti riiki ei muuda turvalisemaks mitte-eestlastele kodakondsuse kinkimine ja vene keelele eristaatuse tagamine. See on Eesti omariikluse seisukohalt tupiktee, omariiklus on aga eestikeelse kultuuri, hariduse ja elustiili ainus mõeldav kodu.
