Kiirrongiga Riiga – 1 tunni ja 42 minutiga


Kiirrongiga Riiga – 1 tunni ja 42 minutiga
Rail Baltic Estonia

Rail Baltica kiirrongid Tallinnast nii Varssavisse kui ka Vilniusesse hakkavad väljuma hinnanguliselt neli korda päevas. Näiteks Riiga jõuab rongireisija tunni ja 42 minutiga ning eeldatav piletihind on 38 eurot, mis on üle kahe korra kiirem kui auto või bussiga mööda maanteed ja ajaliselt võrreldavast lennuühendusest üle kolme korra soodsam.

Rail Baltica projektsõiduplaani järgi kasvab kümne aastaga päevaste väljumiste arv kuueni ning Tallinnast ja Pärnust saab lõunanaabrite pealinna ning ka Leetu-Poola sõita iga kahe tunni tagant.

Riia tuleb Eesti inimestele kordades lähemale ja annab isikliku auto või bussiga reisijatele umbes 2,5-tunnise ajasäästu. Riia keskraudteejaamast jõuab omakorda Riia rahvusvahelisse lennujaama ligikaudu kümne minutiga ja minimaalseks väljumiste sageduseks on üks rong iga poole tunni järel.

Öörongide populaarsuse kasv

Projektsõiduplaanile tuginev eeldatav sõidugraafik ja piletihind teeb­ rongist tõsise alternatiivi ka lennureisijatele. Kuni 249-kilomeetrise tunnikiirusega liikuvate kiirrongide kõrvale on planeeritud ka kuni 200 km/h sõitvad regionaalsed rongid ning samuti vähemalt üks öörong Varssavi ja Berliini suunal.

Kogu Euroopas on öörongide populaarsus viimastel aastatel kasvanud ja paljud eelistavad Euroopa avastamiseks kasutada rongi ning oma autot. Autoturism kogu perega pole võõras ka Eesti inimestele ja just neile sobib hästi ka pisut üle kaheksa tunni kestev öine rongisõit Varssavisse, mis asendaks 13–14-tunnist teekonda raskeveokitega pikitud Via Baltical.

Öörongid on Euroopas taas populaarsust kogumas nii tänu selle sõiduviisi mugavusele kui ka inimeste kasvanud keskkonnateadlikkusele – neljaliikmelise pere lennureisil Varssavisse on tinglikuks ökoloogiliseks jalajäljeks üle 800 kilogrammi süsihappegaasi, keskmise kütusekuluga auto puhul 220 kilogrammi ja rongiga sõites kõigest 11–12 kilogrammi.

Baltimaade linnade vahelised sõiduajad ning eeldatavad piletihinnad võrdluses sõiduauto, bussi ja lennukiga on järgmised:

Rail Baltic Estonia

Kaubarongid

Plaani järgi liigub Rail Baltica raudteerööbastel maksimumkiirusel kuni 120 km/h igas tunnis kaks-kolm kaubarongi, rongide arv varieerub raudteelõiguti. Rongide hinnanguline teljekoormus on seejuures kuni 25 tonni ja pikkus kuni 1050 meetrit. Kaubaveo hõlbustamiseks Rail Baltica trassil luuakse kolm suuremamõõdulist multimodaalset kaubaterminali – Eestis Muugale, Lätis Salaspilsi ning Leedus Palemonasesse.

Kavakohaselt saab kuni 80 protsenti Rail Baltica trassil liikuvatest kaubarongidest olema multimodaalset tüüpi. See tähendab, et transporditavat kaupa saab hõlpsalt liigutada maanteedelt raudteele, vähendades oluliselt õhu saastumist ja liiklusummikuid. Peale selle tekib võimalus suurendada märgatavalt üldist liiklusohutust.

* Kiirrongide väljumissagedus põhineb eeldataval reisijate nõudlusel, mida võeti arvesse Rail Baltica liiklusgraafiku koostamisel aastateks 2026–2056. Kava koostas konsortsium, kuhu kuulusid Saksamaa ettevõtted ETC Gauff Mobility GmbH ja Institut für Bahntechnik GmbH ning Taani konsulteerimisfirma COWI A/S. Liiklusgraafiku koostamisel kasutati integreeritud lähenemist, mille puhul lähtuti rongide ajagraafiku väljatöötamisel turunõudlusest.