Keskkonnaministeeriumi kantsler: Uus juht teeb loodusmuuseumist külastajakeskse

Loodusmuuseum on saanud viimasel ajal tähelepanu ilmselt rohkem kui viimase viie aasta jooksul kokku. Ka Delfi lugejate hulgas on kirgi kütnud avalik konkurss, mille tulemusel asub muuseumi juhtima Tartu Ülikoolist omandatud keskkonnaalase kõrgharidusega noor naine, uue põlvkonna juht.

Valik võib mõne inimese jaoks pealtnäha tunduda ootamatu ning mõni on uue juhi teda tundmatagi juba enne tööle asumist justkui hukka mõistnud. Paljud küsimused on aga kindlasti õigustatud. Püüan olukorda selgitada.
 
Seni ametis olnud loodusmuuseumi juhiga sõlmitud viieaastane leping oli lõppemas. Riigiasutuste üldise tava kohaselt korraldatakse ametikoha täitmiseks uus avalik konkurss.

Uuele direktorile seatud nõudmised olid kõrgemad kui viis aastat tagasi. Kui eelmise konkursi viis läbi ministeeriumi standardne konkursi- ja atesteerimiskomisjon, siis seekord moodustas minister erikomisjoni. Kaasati ka eluslooduse valdkonda juhtiv asekantsler ja keskkonnahariduse valdkonda juhtiv keskkonnahariduse büroo juhataja.

Kas komisjoni koosseis oleks võinud olla veel laiem, nagu pärast konkursi lõppu mõnelt poolt on arvamust avaldatud? Kindlasti ei oleks komisjoni täiendamine probleem olnud. Siiski tuleks silmas pidada, et ehkki komisjoni koosseis oli avalik, ei tehtud selle kohta enne konkursitulemuste selgumist mitte kellegi poolt ühtegi ettepanekut ega etteheidet.

Konkurss viidi läbi sama korra alusel, mille alusel tegutseti viis aastat tagasi. Kandidaate oli 15, pärast dokumentide läbivaatamist kutsuti vestlusele kuus.

Keskkonnaministeeriumi ootused uuele juhile on üsna kõrged. Soovime, et muuseumi külastatavus kasvaks ja roll keskkonnateadlikkuse kujundamisel oleks suurem. Et muuseumikogud oleksid kättesaadavamad nii teadlastele kui laiemale sihtrühmale. Et tegu oleks aastaringselt paeluvaid üritusi pakkuva asutusega, kuhu oleks põhjust tulla ka neil, kes koolieast väljas.

Kuuest kandidaadist kolm jõudis hindamisvooru, kus personaliotsingu professionaalid hindasid nende isikuomadusi ja vaimseid võimeid. Erinevused kolme kandidaadi vahel ei olnud suured ning otsustavaks sai kandidaatide arusaam loodusmuuseumi tulevikust.

Kas pealinnas asuv loodusmuuseum on peamiselt teadlastele ja pedagoogidele või peaks selle kõrval pakkuma ka tavakülastajale rohkem põhjuseid muuseumitee ette võtta?

Kaks kandidaati kolmest kujutasid tänapäevast muuseumi ette külastajakesksena. Asutusena, millel on küll väga oluline roll loodusteaduslike kogude koostajana ja uurijana, kuid on samavõrra tähtis roll inimese loodusteadlikkuse kujundajana, loodusteaduse propageerijana, Eesti omamaise ja maailma looduse tutvustajana. See arusaam langes kokku mitte ainult keskkonnaministeeriumi ettekujutusega edukast loodusmuuseumist, vaid ka valitsuse poolt 2006. aastal heaks kiidetud eesmärkidega, mis on kirjeldatud dokumendis “21. sajandi Eesti muuseumid. Arengu põhisuunad 2006-2015”.

Valitsuse eesmärgid ei näe riigimuuseume ainult teadus- ja mäluasutustena, vaid ka emotsionaalset kogemust pakkuvate haridusasutustena, atraktiivsete ja kvaliteetset teenust pakkuvate kultuuriturismiasutustena, harivate meelelahutusasutustena ja elustiili kujundajatena. Seda seisukohta toetanud kaks üsna võrdsete omadustega kandidaati esitati ministrile otsuse langetamiseks.

Uus juht asub tööle 1. detsembril. Keskkonnaministeerium usub, et loodusmuuseumi ja selle suure teadus- ning pedagoogikakogemustega töötajate kaudu saavad loodusest positiivse elamuse ka need, kel ei ole aega või tahtmist vahetult Eestimaa metsades ja niitudel käia.

Autor on keskkonnaministeeriumi kantsler (RE).