Keski ja Reformi võidujooksu vahefiniš

Viimase parteide toetusuuring räägib selget keelt: Reformierakonna toetus on langenud ning selle arvel on poolehoidjate hulka kasvatanud Keskerakond. Mis on loomulik selles mõttes, et parempoolsete põrudes hakkab tavaliselt ikka hästi käima parteide vasema tiiva käsi.

Delfi on varemgi kirjutanud, et mida kõvem on Ansipi kukkumine, seda parem Savisaarele. Sellest vastandite paarist kaugemale vaadates võiksid aga kõik Eesti parteid endalt küsida, miks on need kaks suurparteid nii palju teistest nii palju ees — seda hoolimata sellest, et Reformierakondi eesotsas Ansipiga peetakse vastutavaks kogu majandusjama eest ning Keski susserdused on pidevalt meediakajastust leidnud.

Kui Rahvaliit on omadega audis ja ei tule sealt ilmselt nii pea välja — kui üldse — ning rohelised on juba idee poolest nišipartei ja ka Eestis kahjuks ainult ühe teema erakond, siis võiksid nii IRL kui ka sotsid endale küsimuse esitada, miks nad küll pikki aastaid Reformile ja Keskile haisulegi ei saa.

Sotside pealiku tankiviskamine eelarve koostamisel ei saavutanud oravate loodetud eesmärki: Padar on pälvinud avalikkuses enam toetust kui Ansip, kelle optimismist pakatavad leierdused mõjuvad lihtsalt kohatuna. Aga sotsiaaldemokraatide positsioon on suurel pildil ikka kehvake ning ka IRL-i toetusnumbrid on viimaste aastatega paigal tammunud hoolimat Laari sõnakusest ja meedialembusest.

Kesk ja Reform on Eesti poliitikamaastikku dikteerinud juba pikalt ning küllap on selle põhjuseks peale alati käepärase vastandamisvõimaluse ka harjumus eelistada suurparteisid. Et uutel tulijatel on raske ennast erakonnamaastikul sisse süüa, tõendas veenvalt Res Publica põrumine. Sama raske näib sotsidel ja IRL-il olevat suurparteidega võistelda.